Oravate idee ei kasvata poliitilist kultuuri
Peaminister Andrus Ansipi mõte põhiseaduse muutmise kaudu valimiste toimumisaegasid koondada ühtedele aegadele ei lahenda neid probleeme, millele oravate liider viitab.Reformierakonda on hakanud vaevama mõte, et aastatel 2010-2019 tuleb Eestil valimisi pidada seitsmel aastal. Ansipi meelest on seda liiga palju, sest see suurendavat võimalust "lehmakauplemiseks ja poriloopimiseks".
Tegelikult on see ettepanek populistlik, arusaamatu ning minu arvates valest uksest sisenemine. Valimised mitte ei takista poliitilise kultuuri edendamist, nagu võib välja lugeda Ansipi ettepanekust, vaid vastupidi, aitavad selle tugevdamisele kaasa.
Juba üksi ideed korraldada presidendi ja Euroopa Parlamendi valimised ühel päeval on väga raske ette kujutada. Kas oravad soovivad ühes sellega ka presidendi otsevalimisi? Samasuguse segaduse võiksid tekitada kohalike ja Riigikogu valimiste pidamine ühel päeval.
Meie põhjanaabrid, kelle poliitiline kultuur on meile tõsiseks eeskujuks, saavad siiani ja edukalt hakkama niiöelda lahutatud valimistega. Ka Soome poliitilises kalendris on 2010-2019 ettenähtud valimised seitsmel erineval aastal.
Eesti poliitilise kultuuri probleemid ei tulene seega valimiste rohkusest. Peamine probleem seisneb ikkagi mujal. Eeskätt endiselt arenemisjärgus olevate erakondade ja poliitikute üldises käitumismudelis, erakondade rahastamise läbipaistmatuses, poliitikute tugisüsteemi puudulikkuses, valimiskorraldusega manipuleerimises.
Poliitilist kultuuri ei tugevdata põhiseaduse muutmisega. Siiani pole ükski valitsus Eestis püsinud valimistest valimisteni. Ehk on selleks esimeseks Ansipi valitsus? Igatahes näitavad meie kohalike omavalitsuste kogemus seda, et ka Eestis on ühel koalitsioonil võimalik kokkulepitult ideid ja lubadusi ellu rakendada "rahulikud" neli aastat.
Kui me tahame tegelikult kunagi sarnaneda Põhjamaadega, siis peame oleme ükskord suutelised looma kokkuleppevalitsuse. See aga eeldab tugevamaid ja avatumaid erakondi, kellel on tänasest püsivam valijaskond.
Kui Ansip ja team erakond oleksid tegelikult mures Eesti poliitilise kultuuri pärast, siis nõuaksid nad näiteks Euroopa Parlamendi valimistel avatud nimekirju. Seda aga oravad teha ei taha ning ühes sellega on vähendanud valijate võimalusi oma eelistuste tegemisel. Seega üleskutse peaminister Ansipile: pööra tähelepanu ikka sinna, kus king tegelikult pitsitab.
Kommentaarid
Sandy Casar
Lahendus on seal, kuhu poliitikud ei tihka vaadata. Nagu Mihkelson ütleb, üldises käitumismudelis.
Käitumismudel on aga loodud stiimulite poolt, mis muuhulgas sisaldavad pretsedenditult lahket iseteenindamist palga ja hüvede osas (korruptsioon on ametiseisundi tarvitamine enesele hüvede loomiseks, seega on enamus Riigikogu selgelt korruptandid), riigiaparaadi politiseerumist, vastutuse eksisteerimist ainult sõnades.
Esiteks tuleks valed stiimulid eemaldada. St. palgaskaala võiks olla 2,5 mediaanpalga ringis ning tõusta-langeda suhtes 1:1. Valimisreklaami tohiks teha ainult riigikanalites eraldatud ajal.
Jne.
Kui me tahame olla Põhjamaade moodi, tuleb esiteks reformida parteid, nii et nad põhineks veendumustel, mitte kasuhimul. Vaadatagu seda, kuidas EÜS teklid välkusid täna Narvas, kuidas president oli teklistatud Krossi matustel (parteist näed pidi lahkuma, aga mitte intiimorganisatsioonist). Vaat see on veendumustel põhinev organisatsioon! Nii IRL kui sotside kattevarju all tegutsevad EÜSlased promovad põhimõtteliselt üksteist, mitte kaasparteilasi. See annab hävitava hinnangu parteidele, aga samas ka inimestele, kes kuuluvad parteisse (ja isegi ladvikusse), mida nad ei usalda. Ikka vaid isikliku edenemise nimel.
Loomulikult tuleb laiendada demokraatiat seal, kus seda on kitsendatud. Avatud nimekirjad (europarlament) tuleb tuua tagasi ning võimaldada presidendi otsevalimine.
Viimases osas ei saa kivi ainult orava kapsaaeda visata. Kesk ja Reform on tegelikult ainsad, kes oma suletud nimekirja sisevalimiste teel kokku panevad.
Uh oh, kes kõike kokku lugeda jõuab. Aga kokkuvõttes pole oravate ettepanekust ei kasu ega kahju.
Palga teema on samuti üle võimendatud, kuigi see vajab ülevaatamist. Liiati veel siis teadmine, et Eesti parlament on ainus Euroopa Liidus, kus parlamendisaadikul puudub oma abi. Viimane aga muudaks töö tunduvalt profimaks (muidugi, kui seda tahetakse. mina küll.)
Avatud nimekirjade vastased on teadupärast Reform ja Kesk, mistõttu nende sisevalimised Eesti valijale suurt midagi ei tähenda. Olen sisevalimisi ise läbi teinud ja võin öelda, et see jätab väga suuri võimalusi manipulatsioonideks.
Aga valimisi ühendada ei tohiks küll. See oleks täpselt valest otsast alustamine!
Praegu on karta, et pannakse jälle poliitbroiler küpsema. Broilerluse tulemused on juba näha ka: tüüri juures on hulk tegelasi, kes pole elus ausat tööd teeinudki.
Kuigi broiler-Mikser pole halvem kui Katrin Saks (ka broiler, ainult NLKP ridadest), on enamasti tegu inimestega nagu Palling, Tsahkna, Reps. Päris jube.
Europarlamendis on abid kuuldavasti enamasti profid olnud, tihti parteitud isikud või suisa muu ilmavaatega (Tarandil vahepeal vist roheliste parteist ja Mikkol kuuldavasti koguni IRL liige). Selge ju, et nõudmised ka kõrgemad.
Abide teema lõpetuseks - kui kunagi RK saadikuile see kuluhüvitis määrati, kas polnud suisa eelnõuski pakutud, et selle eest palgatakse abilisi? Võiks vabal ajal uurida...
Tulevase 53+5 tuhandega saab ilmselt palgata abilisi nii et vähe pole. Praeguse 45+15 tuhandega muidugi ka.
Mihkelson ise ilmselt ei vaja, aga mõnele tuleks kohustuslikus korras määrata.
Jään seisukoha juurde - oravate ettepanek ei tee kahju. Kasu ka mitte.
Siin valik EÜSlasi presidendi kantseleist:
Saks, Kannik, Koppel, Tarand, Holmberg. See on 11st (kui pressitoru ja pulmanõunikud ka nõunikeks arvata) meesnõunikust tubli pool. Naiste osas on kaasvilistlase Agur Benno abikaasa huvitaval kombel protokolliosakonna juhataja.
Sotsideks kvalifitseerub vaid Koppel, hädaga ka Kannik.
See pole mütoloogia, need on faktid.
Arvestades EÜS liikmete üldist osakaalu rahvastikus (umbes 1/1200) või tööjõus (1/800) on see silmatorkav. Eks ole?
Ja Kaarel Tarand jõudis ka Laari nõunik olla, teadagi. Nii et EÜS esimene kriteerium, parteiline kuuluvus heal juhul kolmas Ilvese (EÜS, endine Frat. Est) juurde soojale kohale saamisel. Kõrgharidus pole seevastu üldse vajalik (Saks, Tarand).
Mütoloogia? I do not think so.