Harvardi guru tõsine ennustus

Harvardi Ülikooli professor ning äsja ilmunud bestselleri "The Ascent of Money: A Financial History of the World" autor Niall Ferguson ei usu, et maailma võiks ähvardada globaalne sõda, kuid ei välista äärmuspoliitikute esiletõusu ning mitmeid kodusõdasid. Majanduslikult kannatavad kõige enam Aasia ning Ida-Euroopa riigid.

Sellised mõtted esitas Ferguson eile Kanada ajalehele The Globe and Mail antud intervjuus. Fergusoni seisukohti laiendades ning võimalikele stsenaariumitele mõeldes oleks paslik küsida: millised oleksid Suure Surutise (Fergusoni termin) korrektsioonid nii majanduses kui geopoliitikas?

Ma olen Fergusoniga nõus, et vaatamata kõigile ohtudele on siiski täna keeruline ette kujutada Kolmandat maailmasõda. Mitte üksnes Ühendriikide sõjaline võimsus, millele viitab Ferguson, vaid ka näiteks Hiina ja mitme teise suurriigi majanduslik omavaheline seotus võivad hoida sündmusi suureks konfliktiks eskaleerumast.

Loomulikult ei saa välistada kriitilisemat olukorda globaalses mõttes siis, kui näiteks islamiäärmuslased kukutaksid valitsuse tuumalõhkepeadega Pakistanis või kui Iraan saavutaks täieliku tuumarelvavõimekuse. Kuid isegi nendel juhtudel on maailmasõja puhkemise võimalus äärmiselt väike.

Olukord võiks muutuda keerulisemaks, kui surutise tingimustes tõuseksid esile äärmusideoloogiad ning nõrgemad demokraatiad kukuksid lihtsalt kokku. Just see viimane on üpris tõenäoline osa nõndanimetatud rahvusvahelisest korrektsioonist, mis võib olla eelduseks regionaalsetele konfliktidele või kodusõdadele.

Globaliseerumise kriis toob kindlasti kaasa ka võimalikud korrektsioonid rahvusvahelises valitsemises (näiteks ÜRO või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide reform) ja finantssüsteemi korralduses (Bretton Woodsi süsteemi ülevaatamine).

Kui Eesti midagi teha saab, siis kõige olulisem on siiski meie jaoks töötada nii Euroopa Liidu kui NATO toimevõimekuse säilitamise nimel ning kitsamalt muidugi pisemategi demokraatiat ja õigusriiki ohustavate ilmingute tagasipööramisel.