Vene passikampaania tegelik taust

Üks minu tuttav, kes omakorda teab väga hästi varem Balti riikides töötanud Vene diplomaati, rääkis järgmist. Nimelt olla see diplomaat hiljuti kurtnud, et on tõsiselt väsinud pikkadest tööperioodidest Moldova separatistlikus Trans-Dnestrias. Tema töö sisuks olevat Vene Föderatsiooni kodaniku passide väljastamine.

Viimastel andmetel on Trans-Dnestria 550 000 elanikust Vene passidega juba 135 000, mis teeb kokku tubli neljandiku. Sellest ja mitmest teisestki näitest, sealhulgas Eestist, kirjutavad Associated Pressi ajakirjanikud oma viimases analüüsivas loos "Venemaa alustab passirünnakut".

Selle loo lõpus ütleb keegi Narvas elav ja kodakondsust mitteomav Sergei Stepanov: "Kui Eestis elavate Vene kodaniku arv saab olema 200 000, siis on Venemaal alus sissetungiks. Kes võiks neid peatada?".

Eelmise aasta augustis kasutas Venemaa oma rünnakul Gruusia vastu ühe ajendina just oma kodanike kaitset Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Nende Gruusia regioonide passistamist oli alustatud juba aastaid tagasi.

Hiljuti Gruusias käies kuulis Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon sellest, et sõja ajal sattus grusiinide valdusse suurel arvul Vene kodanike passe. Need olid valmis trükitud konkreetsete Lõuna-Osseetias elanud inimeste nimedega, kuid nendel puudusid allkirjad. Seejuures tunnistasid asjaosalised, et nendelt polnud keegi küsinud, kas nad Vene passi ka soovivad.

Mõned päevad pärast agressiooni Gruusia vastu ütles Venemaa president Dmitri Medvedev, et nüüdsest alates ei jäta Venemaa kasutamata ühtegi vahendit oma kodanike au ja väärikuse kaitsmiseks, kus iganes nad ka ei elaks.

Sellest ajast on passistamise kampaania veelgi tuure juurde kogunud. Lisaks juba viidatud Trans-Dnestriale on aktiivsest passijagamisest kuulda Krimmis (seal olla siis kümnendik elanikest Vene passidega), Põhja-Aserbaidžaanis ja mujal.

Pole raske arvata, mis on sarnase tegevuse tegelikuks taustaks. Gruusia vastu algatatud sõda andis sellele kindla viite. Venemaa huvides on kujundada eriti oma naaberriikides elavatest kaasmaalastest õiguslikku kaitset vajavad subjektid, et vastavalt kujunema kippuvale rahvusvahelisele olukorrale seda enda geopoliitilistes huvides ära kasutada.

Sisuliselt on nendest inimestest saanud Kremli välispoliitika tööriistad, kelle abil püüab Venemaa kasvatada oma mõju lähinaabruses ning sundida Euroopa Liitu ja NATOt oma tegevusi üle vaatama.

Euroopa Liit käivitab peagi süvendatud Idapartnerluse programmi, mille sihtriikideks on Valgevene, Moldova, Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan. Seoses sellega võiks Euroopa Parlament juba lähiajal viia läbi tõsised kuulamised seoses Venemaa passikampaania juhtumitega nimetatud riikides.

Samuti peaks Euroopa Komisjon tõstatama selle teema käimasolevatel kõnelustel uue koostööleppe ettevalmistamiseks Venemaaga. Sarnase passijagamise jätkumine peaks üheselt välistama edasimineku Euroopa Liidu ja Venemaa viisalihtsustuskõnelustes.