Eesti-Vene: kes teeb esimese sammu?
Eestis räägitakse jälle sellest, kuidas võiks suhteid Venemaaga parandada. Igati mõistlik küsimus ning kahtlemata vajalik arutelu. Kes ei tahaks oma naabritega elada normaalsetes suhetes. Samas jääb mõnedest väljaöeldud arvamustest mulje, nagu Eesti istuks sügaval koopas ega tahaks kuidagi "samme" astuda.
Olen korduvalt öelnud, et Eesti on valmis kõigekülgselt suhete normaliseerimiseks Venemaaga. Konstruktiivset meelt on meil piisavalt, et paljudele lahendamata küsimustele või sõlmimist ootavatele lepingutele lahendusi otsida.
Samas peaks olema selge seegi, et normaalsete suhete ja usalduse loomine ei saa käia läbi pideva kahtlustamise, süüdistamise ning järeleandlikkusele nõudmise. Just viimast oleme kahjuks aga korduvalt kogenud reaktsioonina just Eesti sammudele.
Tänastele tulistele argumenteerijatele, et Eesti pole midagi teinud, tooksin vaid ühe väikese näite. 19. mail 2005. aastal kiitis Riigikogu väliskomisjon heaks soovitused Vabariigi Valitsusele. Need enam kui 50 tähelepanekut põhinesid parlamendikuulamistel, mis viidi läbi oktoobrist 2004 kuni märtsini 2005. Toona telliti ka kolm akadeemilist uurimust. Nendega saab tutvuda siit.
Lugege neid soovitusi. Enamik on väga aktuaalsed ka täna. Mõned teemad vajavad värskendamist, kuid peaeesmärkides pole muutusi toimunud.
Suhtudes positiivselt arutelu vajadusse Eesti-Vene suhetest teeksin aktiivsemalt arvamust avaldanud ettevõtjatele ettepaneku koguneda ümarlauale Riigikokku, et veelkord põhjalikult analüüsida olukorda ning võimalusi suhete normaliseerimiseks. Ping-pongi on mängitud küll, ehk õnnestub ka asjalikumalt teemat lahata. Võibolla juba detsembri algul.
Olen korduvalt öelnud, et Eesti on valmis kõigekülgselt suhete normaliseerimiseks Venemaaga. Konstruktiivset meelt on meil piisavalt, et paljudele lahendamata küsimustele või sõlmimist ootavatele lepingutele lahendusi otsida.
Samas peaks olema selge seegi, et normaalsete suhete ja usalduse loomine ei saa käia läbi pideva kahtlustamise, süüdistamise ning järeleandlikkusele nõudmise. Just viimast oleme kahjuks aga korduvalt kogenud reaktsioonina just Eesti sammudele.
Tänastele tulistele argumenteerijatele, et Eesti pole midagi teinud, tooksin vaid ühe väikese näite. 19. mail 2005. aastal kiitis Riigikogu väliskomisjon heaks soovitused Vabariigi Valitsusele. Need enam kui 50 tähelepanekut põhinesid parlamendikuulamistel, mis viidi läbi oktoobrist 2004 kuni märtsini 2005. Toona telliti ka kolm akadeemilist uurimust. Nendega saab tutvuda siit.
Lugege neid soovitusi. Enamik on väga aktuaalsed ka täna. Mõned teemad vajavad värskendamist, kuid peaeesmärkides pole muutusi toimunud.
Suhtudes positiivselt arutelu vajadusse Eesti-Vene suhetest teeksin aktiivsemalt arvamust avaldanud ettevõtjatele ettepaneku koguneda ümarlauale Riigikokku, et veelkord põhjalikult analüüsida olukorda ning võimalusi suhete normaliseerimiseks. Ping-pongi on mängitud küll, ehk õnnestub ka asjalikumalt teemat lahata. Võibolla juba detsembri algul.
Kommentaarid
Ehk oleks nende kord?!