Eesti-Vene: kes teeb esimese sammu?

Eestis räägitakse jälle sellest, kuidas võiks suhteid Venemaaga parandada. Igati mõistlik küsimus ning kahtlemata vajalik arutelu. Kes ei tahaks oma naabritega elada normaalsetes suhetes. Samas jääb mõnedest väljaöeldud arvamustest mulje, nagu Eesti istuks sügaval koopas ega tahaks kuidagi "samme" astuda.

Olen korduvalt öelnud, et Eesti on valmis kõigekülgselt suhete normaliseerimiseks Venemaaga. Konstruktiivset meelt on meil piisavalt, et paljudele lahendamata küsimustele või sõlmimist ootavatele lepingutele lahendusi otsida.

Samas peaks olema selge seegi, et normaalsete suhete ja usalduse loomine ei saa käia läbi pideva kahtlustamise, süüdistamise ning järeleandlikkusele nõudmise. Just viimast oleme kahjuks aga korduvalt kogenud reaktsioonina just Eesti sammudele.

Tänastele tulistele argumenteerijatele, et Eesti pole midagi teinud, tooksin vaid ühe väikese näite. 19. mail 2005. aastal kiitis Riigikogu väliskomisjon heaks soovitused Vabariigi Valitsusele. Need enam kui 50 tähelepanekut põhinesid parlamendikuulamistel, mis viidi läbi oktoobrist 2004 kuni märtsini 2005. Toona telliti ka kolm akadeemilist uurimust. Nendega saab tutvuda siit.

Lugege neid soovitusi. Enamik on väga aktuaalsed ka täna. Mõned teemad vajavad värskendamist, kuid peaeesmärkides pole muutusi toimunud.

Suhtudes positiivselt arutelu vajadusse Eesti-Vene suhetest teeksin aktiivsemalt arvamust avaldanud ettevõtjatele ettepaneku koguneda ümarlauale Riigikokku, et veelkord põhjalikult analüüsida olukorda ning võimalusi suhete normaliseerimiseks. Ping-pongi on mängitud küll, ehk õnnestub ka asjalikumalt teemat lahata. Võibolla juba detsembri algul.

Kommentaarid

Tiiu ütles …
Eesti võiks juba minetada andestamatuse ja mitte süüdistada kõiki venelasi oma vanemate Siberi-aastate pärast. Muutuste raamat võiks ka igal poliitikul öökapil olla.
23 november, 2008 13:04
Anonüümne ütles …
Vat Tiiu. Venelai pole siberisse veel saadetud.
Ehk oleks nende kord?!
23 november, 2008 19:29
Anonüümne ütles …
Tiiu, kas sa mõtlesid seda tõsiselt? Juhul, kui mõtlesid, siis too mõni praktiline näide.
24 november, 2008 10:13
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave