Euroopa Liit leppis kokku vähimas
Eilne Brüsseli tippkohtumine lõppes üllatusteta. Nagu arvata võiski, leppisid valitsusjuhid kokku Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise raamleppe kõneluste külmutamise ajani, mil Moskva on täielikult täitnud Medvedevi-Sarkozy rahuplaani.
See aga tähendab, et Moskva peaks suhete soojendamiseks Euroopa Liiduga taandama kõik oma väed 7. augusti eelsetele positsioonidele. Kuna aga Kreml on vahepeal tunnustanud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust ning et Lõuna-Osseetiaga sõlmitakse täna baasidelepe, siis on raske loota selle punkti peatset täitmist. Mis aga tähendab, et kõnelused lükkuvad teadmata kaugusesse.
Euroopa Liit näitas eile, et vaatamata erimeelsustele sedavõrd hellas teemas, nagu suhted Venemaaga, suudetakse ühist hoiakut kujundada. Olgu see siis nii madala ühisnimetajaga kui tahes. Erakorralise ülemkogu lõppjärelduste 11 punkti sisaldavad mõistagi palju retoorikat (kuigi kohati väga õiget, nagu Gruusia abistamist ja energiajulgeolekut puudutavad punktid) ja vähe konkreetseid lubadusi.
Kõige tähtsam on siiski see, et raamleppe kõneluste külmutamine on nüüdsest kogu Euroopa vastutus, mitte ühe või teise riigi mure. Suhete läbivaatamine Venemaaga, mis peaks päädima enne 14. novembrile kavandatud Nice'i tippkohtumist, annab kindlasti liikmesmaadele võimaluse täpsustada oma muresid ja hoiakuid. Juba mõne päeva pärast kogunevad aga Euroopa Liidu välisministrid. See on hea võimalus konkreetsemalt liikuda edasi eriti Gruusia abistamisega.
See aga tähendab, et Moskva peaks suhete soojendamiseks Euroopa Liiduga taandama kõik oma väed 7. augusti eelsetele positsioonidele. Kuna aga Kreml on vahepeal tunnustanud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust ning et Lõuna-Osseetiaga sõlmitakse täna baasidelepe, siis on raske loota selle punkti peatset täitmist. Mis aga tähendab, et kõnelused lükkuvad teadmata kaugusesse.
Euroopa Liit näitas eile, et vaatamata erimeelsustele sedavõrd hellas teemas, nagu suhted Venemaaga, suudetakse ühist hoiakut kujundada. Olgu see siis nii madala ühisnimetajaga kui tahes. Erakorralise ülemkogu lõppjärelduste 11 punkti sisaldavad mõistagi palju retoorikat (kuigi kohati väga õiget, nagu Gruusia abistamist ja energiajulgeolekut puudutavad punktid) ja vähe konkreetseid lubadusi.
Kõige tähtsam on siiski see, et raamleppe kõneluste külmutamine on nüüdsest kogu Euroopa vastutus, mitte ühe või teise riigi mure. Suhete läbivaatamine Venemaaga, mis peaks päädima enne 14. novembrile kavandatud Nice'i tippkohtumist, annab kindlasti liikmesmaadele võimaluse täpsustada oma muresid ja hoiakuid. Juba mõne päeva pärast kogunevad aga Euroopa Liidu välisministrid. See on hea võimalus konkreetsemalt liikuda edasi eriti Gruusia abistamisega.
Kommentaarid
Põhijoontes jagan sama seisukohta.
Loota, et Venemaa loobub juba oma tunnustuse andmisest... Siin jääb pigem just vaid EL-il kas leppida sellega, et Venemaa ei täida kõike täpselt nii nagu talle ettekirjutatakse, või loobuda oma "ühtsest välispoliitikast". Huvitav see, et mõlemad variandid sobivad Venemaale üllatavalt hästi. On see juhuslik?
Eriti kriitiliseks läheb kui ka USA suhtes leitakse Moskvast oma rohi. USA majandus väga suuri üllatusi kindlasti üle ei ela. Mida laiemalt USA aga maailmas toimetab, seda haavatavam ta ka on.
Mõni suurem looduskatastroof või "juhuslik" taevast kukkuv lennumasin, või siis hoopis mõni pulber, mis satub näiteks LA või NY joogivette...
Vägisi tõusetub küsimus - kauaks on veel rahu ja vabadust Eestimaal?
Tõenäoliselt sellepärast, et isegi Venemaal on olemas mingid punased jooned, millest üle ei astuta.
Räägitud on palju venekeelse meedia tekitamisest aga ehk on veelgi olulisem ing.keeles laiemat kõlapinda saada?