Balti riigid tagasi Vene mõjusfääri?
Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi viis välispoliitilist eesmärki, mida ta eile ajakirjanikele välja käis, ei jäta kahtlusi: Kreml soovib tugevdada oma mõjusfääri nii vahetus läheduses kui kaugemal. Gruusia on sellel teel alles esimene samm.
Moskva mäng on rajatud lootusele, et Lääs on killustunud ning kergesti "suure rahaga" mõjutatav. Samuti usutakse, et autoritaarne võimusüsteem on efektiivsem ja kiirem reageerima. Samas ei maksa unustada, et Venemaad juhivad KGB ohvitserid, kes võivad oma eesmärkide saavutamiseks rakendada piiramatul ja nende arvates karistamatul moel vahendeid alates meediast kuni polooniumini.
Meil tuleb väga selgelt valmis olla selleks, et lähematel aastatel püüab Kreml oluliselt kasvatada oma poliitilist mõju Balti riikides, püüdes samas meid lahti haakida läänemaailma tugisammastest. Kui Medvedev on sisuliselt muutnud vene kogukonnad kõikjal maailmas potentsiaalseteks "viiendateks kolonnideks" (usun, et venelased ise pole sellest kuigivõrd vaimustuses), siis langeb eriti just Eesti ja Läti suurimasse ohutsooni.
Viimasel ajal on mitmel pool rahvusvahelises ajakirjanduses viidatud, et Balti riigid võivad sattuda koos Ukrainaga Venemaa läänevastase rünnaku järgmisteks sihtmärkideks. Ka Vene kindralstaap on eriti Ukrainat pidevalt "meelde tuletanud". Pole vaja olla suur prohvet, et eeldada tõsiste pingete kasvu seoses Krimmi (sh Venemaa Musta mere laevastiku) tulevikuga.
Eestil on tänasel päeval kõige olulisem koondada kõik oma välispoliitilised ressursid ennekõike rahvusliku julgeoleku tagamisele. Selle komponentideks peaksid olema esiteks väsimatu ja sihikindel lobitöö oma partnerite seas. Mitte mingil juhul ei tohi lubada "Jalta sündroomi" taasteket. Lääs on täna killustunud ja seepärast on eriti oluline, et meie osalus Euroopa ja laiemalt läänemaailma teemade käsitlemisel oleks aktiivne ning nähtav.
Eestile on tähtis olla usaldusväärne ja lahendusi pakkuv liikmesriik, kelle saatuse üle ei tohiks kellelgi tekkida mingeid kahtlusevarje. Venemaa püüab väsimatult Eestit diskrediteerida. Kõikvõimalikud hietanenid, bäckmanid ja sajad nähtamatu rinde võitlejad on rakendatud kas otse või kaudselt selle eesmärgi teenistusse. Seepärast on meil vaja lisaks küberkaitse võimekusele kiiresti suurendada oma informatsiooni levitamise suutlikkust. Selle alla käib ka venekeelsete programmide tootmine ETVs.
Kolmandaks on tähtis, et meie majanduse ekspordivõimekus ning investeerimiskliima püsiksid stabiilsed. Aprillisündmused näitasid veelkord, et Moskva üheks mõjutusvahendiks on varjatud majanduslikud sanktsioonid. Seepärast tuleks riigil pöörata just praegu läbimõeldult tähelepanu nii ettevõtjate toetamisele välisturgudele minekul kui ka siseriikliku atraktiivsuse kasvatamisele investoritele.
Gruusia sündmused tõmbasid joone alla ühele etapile maailmapoliitikas. Alanud on palju turbulentsem periood, mille kaudu määratakse ära uus maailmakorraldus. Sellistes seisudes tuleb piirialadel paiknevatel väikeriikidel eriti tähelepanelik olla.
Moskva mäng on rajatud lootusele, et Lääs on killustunud ning kergesti "suure rahaga" mõjutatav. Samuti usutakse, et autoritaarne võimusüsteem on efektiivsem ja kiirem reageerima. Samas ei maksa unustada, et Venemaad juhivad KGB ohvitserid, kes võivad oma eesmärkide saavutamiseks rakendada piiramatul ja nende arvates karistamatul moel vahendeid alates meediast kuni polooniumini.
Meil tuleb väga selgelt valmis olla selleks, et lähematel aastatel püüab Kreml oluliselt kasvatada oma poliitilist mõju Balti riikides, püüdes samas meid lahti haakida läänemaailma tugisammastest. Kui Medvedev on sisuliselt muutnud vene kogukonnad kõikjal maailmas potentsiaalseteks "viiendateks kolonnideks" (usun, et venelased ise pole sellest kuigivõrd vaimustuses), siis langeb eriti just Eesti ja Läti suurimasse ohutsooni.
Viimasel ajal on mitmel pool rahvusvahelises ajakirjanduses viidatud, et Balti riigid võivad sattuda koos Ukrainaga Venemaa läänevastase rünnaku järgmisteks sihtmärkideks. Ka Vene kindralstaap on eriti Ukrainat pidevalt "meelde tuletanud". Pole vaja olla suur prohvet, et eeldada tõsiste pingete kasvu seoses Krimmi (sh Venemaa Musta mere laevastiku) tulevikuga.
Eestil on tänasel päeval kõige olulisem koondada kõik oma välispoliitilised ressursid ennekõike rahvusliku julgeoleku tagamisele. Selle komponentideks peaksid olema esiteks väsimatu ja sihikindel lobitöö oma partnerite seas. Mitte mingil juhul ei tohi lubada "Jalta sündroomi" taasteket. Lääs on täna killustunud ja seepärast on eriti oluline, et meie osalus Euroopa ja laiemalt läänemaailma teemade käsitlemisel oleks aktiivne ning nähtav.
Eestile on tähtis olla usaldusväärne ja lahendusi pakkuv liikmesriik, kelle saatuse üle ei tohiks kellelgi tekkida mingeid kahtlusevarje. Venemaa püüab väsimatult Eestit diskrediteerida. Kõikvõimalikud hietanenid, bäckmanid ja sajad nähtamatu rinde võitlejad on rakendatud kas otse või kaudselt selle eesmärgi teenistusse. Seepärast on meil vaja lisaks küberkaitse võimekusele kiiresti suurendada oma informatsiooni levitamise suutlikkust. Selle alla käib ka venekeelsete programmide tootmine ETVs.
Kolmandaks on tähtis, et meie majanduse ekspordivõimekus ning investeerimiskliima püsiksid stabiilsed. Aprillisündmused näitasid veelkord, et Moskva üheks mõjutusvahendiks on varjatud majanduslikud sanktsioonid. Seepärast tuleks riigil pöörata just praegu läbimõeldult tähelepanu nii ettevõtjate toetamisele välisturgudele minekul kui ka siseriikliku atraktiivsuse kasvatamisele investoritele.
Gruusia sündmused tõmbasid joone alla ühele etapile maailmapoliitikas. Alanud on palju turbulentsem periood, mille kaudu määratakse ära uus maailmakorraldus. Sellistes seisudes tuleb piirialadel paiknevatel väikeriikidel eriti tähelepanelik olla.
Kommentaarid
Siit ka järeldus, et meie reaalsem garant on, kui oleme alliansile millegagi tõesti vajalik.
Ise saame midagi ära teha, aidates Ukrainat, sest järgmine koht, kus palavaks läheb, ongi seal.
Meie majandus muutub alles siis paremaks, kui saadakse aru, et töö efektiivsus on see, mis toidab, mitte kokkuhoid hädavajaliku pealt. Võrreldes erasektorit ja riigiameteid, valitseb töössesuhtumises paljudel juhtudel ikka sügav lõhe.
Kas samuti oleks oodata separatismi tugevnemist Venemaa Kaukaasia osas?
Pooldan isiklikult küll NATO baaside rajamist Eesti territooriumile ja kuulata tasuks kindlasti ka reservohvitseri Hr.Leo Kunnast,kes lausus,et panustada tuleks rohkem ka totaalkaitsele(tsiteerin:"ühiskonda on vaja käigus hoida sõja ajal —inimesed peavad saama süüa ja vett, on vaja kütust ja elektrit. Meil oli küll ehitusbuum, aga meil pole siiani rajatud varjendeid").Sellele tasuks mõelda.
niisama vene lahmimine on jah lahe.
tõuseb rahvustunne, lugejatel mida lugeda, venelased saavad vaat viimaks tele kanaligi juurde. tõuseb eesti kaitsevõime.
vääriks ära mainida, et tegelikult on vene agressioonil olnud siiski
päris palju pos. mõjusid. abhaaside (hetkel kyll õhkõrn) iseseisvus. oseetia vindunud konflikti lahenemine. gruusia arengut soodustav toetus nato-ga liitumisele.
kui vene sõjavägi liikvele läheb, siis inimõigused ägavad, seda küll. aga ootaks ikkagi rohkem sisulist suhtumist.