Mis saab meie toiduhindadest?
Ajal, mil diislikütus Tallinnas on inimeste sissetulekuid arvestades kallim kui näiteks Pariisis, ei väsi ilmselt keegi küsimast, kaua need hinnatõusud meid veel vaevavad? Kes oleks suutnud ennustada, et 100 dollarit naftabarreli eest on tänaseks juba kauge minevik. Või, et mida arvate nendest ettekuulutustest, et aasta lõpul maksab sama kogus juba 200 dollarit. Igatahes ei oska ükski analüütik kindlamat prognoosi pakkuda.
Kas otseselt või kaudselt, kuid energiaturul toimuv on mõjutamas ka toiduainete maailmahindasid. Korra sellel teemal juba siin kirjutasin. Nüüd tahaks lihtsalt osutada ühele väga huvitavale uuele materjalile.
Äsja avaldatud mahukas raport põllumajandussaaduste hinnaväljavaadetest ("OECD-FAO Agricultural Outlook 2008-2017") lähema kümnendi jooksul midagi lohutavat ei paku. Sisuliselt nii nagu energiasektoris nii ka toiduainete puhul on odava hinna ajastu vähemalt määratavaks ajaks lõppenud.
Kuigi tururegulatsioon eeldab ka hinnalangusi, näevad analüütikud tulevase kümnendi puhul siiski keskmisest kõrgemat hinnataset. Mõned näited. Võrrelduna viimase kümnendiga peaks 2017. aastaks veise- ja sealiha hind kasvama viiendiku, suhkur 30 protsenti, nisu, mais ja piimapulber 40-60 protsenti, või rohkem kui 60 ning toiduõli 80 protsenti. Seejuures tuleb tähele panna, et nende arvutuste aluseks on võetud naftahind 104 dollarit barreli eest.
Turu selline volatiilsus ja etteennustamatus teevad kindlasti raskeks pikaajaliste rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimise. Ehk teisisõnu, mida aeg edasi, seda tõsisemaks muutub toidujulgeoleku küsimus.
Kas otseselt või kaudselt, kuid energiaturul toimuv on mõjutamas ka toiduainete maailmahindasid. Korra sellel teemal juba siin kirjutasin. Nüüd tahaks lihtsalt osutada ühele väga huvitavale uuele materjalile.
Äsja avaldatud mahukas raport põllumajandussaaduste hinnaväljavaadetest ("OECD-FAO Agricultural Outlook 2008-2017") lähema kümnendi jooksul midagi lohutavat ei paku. Sisuliselt nii nagu energiasektoris nii ka toiduainete puhul on odava hinna ajastu vähemalt määratavaks ajaks lõppenud.
Kuigi tururegulatsioon eeldab ka hinnalangusi, näevad analüütikud tulevase kümnendi puhul siiski keskmisest kõrgemat hinnataset. Mõned näited. Võrrelduna viimase kümnendiga peaks 2017. aastaks veise- ja sealiha hind kasvama viiendiku, suhkur 30 protsenti, nisu, mais ja piimapulber 40-60 protsenti, või rohkem kui 60 ning toiduõli 80 protsenti. Seejuures tuleb tähele panna, et nende arvutuste aluseks on võetud naftahind 104 dollarit barreli eest.
Turu selline volatiilsus ja etteennustamatus teevad kindlasti raskeks pikaajaliste rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimise. Ehk teisisõnu, mida aeg edasi, seda tõsisemaks muutub toidujulgeoleku küsimus.
Kommentaarid