Euroopa suur dilemma

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas oma tänases raadioläkituses rahvale, kui väga ta ootab eeloleval neljapäeval Berliini visiidile saabuvat Venemaa presidenti Dmitri Medvedevit. Ikka selleks, et süvendada Saksamaa ja Venemaa häid strateegilisi suhteid.

Nii Merkel kui äsja Tallinna külastanud Prantsusmaa peaminister François Fillon (pildil koos autoriga reedel Riigikogus) rõhki uvad väga selgelt majanduslikele huvidele suhetes Venemaaga. Fillon ei varjanud Tallinnas, et usub Venemaa suundumist õigusriigi ja vabaturumajanduse suunas.

Seepärast tuleb ka panustada majandussuhete edendamisele ning poliitiliste suhete normaliseerimisele, pakkus Fillon. Sama meelt näib olevat ka Merkel. Nii üks kui teine ei taha omakorda eriti vabalt arutleda NATO edasise ittalaienemise ehk siis julgeolekupoliitilistel teemadel, kuna kardavad Venemaa isoleerimist.

Siin aga peitubki Euroopa suurte tõsine dilemma. Prantsusmaa kaubavahetus Venemaaga kasvas 2007. aastal kolm korda. Saksamaa on aga Venemaa suurim kaubanduspartner Euroopas. Kümnetesse miljarditesse eurodesse ulatuvad kaubanduslepingud on tõsised huvid. Ükski tõsiseltvõetav poliitik ei saa seda eirata.

Ka meil Eestis on kosta arvamust, et poliitikud ei hooli majandushuvidest Venemaaga. Võib olla mõnes üksikus juhtumis on emotsionaalsust olnudki ehk liiga palju nende poolt, kes täna valitsusvastutust kannavad. Kuid samas ei saa ega tohi majandushuve muuta absoluutseks mõõdupuuks. See tähendaks meile ja kogu Euroopale ohtlikku killustumist, sest just ühised väärtused ja põhimõtted tagavad meie ühistegevuse edukuse.

Venemaa pole täna demokraatlik õigusriik. Peaminister Putin andis Pariisis mõista, et NATO laienemine tähendab nähtamatute Berliini müüride taasrajamist. Moskvas käib juba nädalaid aktiivne rünnak TNK-BP naftakompanii vastu. Venemaa ei hooli rahvusvahelisest survest ning suurendab jätkuvalt oma sõjalist kohalolekut Abhaasias.

Kas me peaksime need nüansid lihtsalt tähelepanuta jätma, et rahulduda lühiajaliste kasumitega? Kindlasti mitte. Vastasel juhul me kordaksime nende poliitikute vigu ajaloost, kes "rahustamispoliitika" lootuses kaugemad strateegilised julgeolekuhuvid hooletusse jätsid.

Eestil on kanda väikeriigina selge missioon Euroopa Liidu ühises välispoliitikas. Meie väärtuspõhisel diplomaatial on võimalus või isegi kohustus tasakaalustada Euroopa suurriikide sageli ehk liiga domineerivalt huvidele orienteeritud välispoliitikat.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave