Suursaadik Uspenski uued ja vanad tõed

Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski tähelepanu tekitanud intervjuu tänases Eesti Päevalehele paraku ei paota ust kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimisele. Sisuliselt kordas Uspenski ammutuntud tõdesid ning lasi veelkord kuuldavale Venemaa uue "jaluletõusmise retoorika".

Intervjuus pole midagi üllatavat. Uspenski räägib etteantud jutupunkte ega laienda ühtegi teemat kindlatest piiridest kaugemale. Olgu see siis jutt kehtetust Tartu rahuleppest, piirilepingute kitsaskohtadest, Voronežis asuvate Tartu ülikooli varade saatusest, pronksiöö sündmuste süüdlastest või hoopiski Venemaa kuraasikusest Lääne demokraatia suhtes. Ja muidugi see sissetallatud rada: suhete kliima Eestiga ei võimaldavat Venemaal midagi enamat.

Sisuliselt rääkis Uspenski Eesti Päevalehele sama juttu kui 2006. aasta septembris Postimehele. Siis kõlas Uspenski vastus Eesti-Vene suhetest näiteks sellisena:

"Mida uut ma saan öelda? Suhted riikide vahel ei ole küsimus mõne inimese soovidest või kellegi isiklik mõttelõng, vaid objektiivne reaalsus, mis kujuneb karmidest objektiivsetest teguritest. Kuni me nende teguritega toime ei tule, seni ei ole võimalik midagi uut leiutada."

Uspenski hoiak pole muutunud. Näib, et tema tahtest sõltub vähe. Tegelik trendikujundaja on Venemaa siseareng. Kuna see liigub aga kääri demokraatlike väärtushinnangute ning õigusriikluse põhimõtetega, siis mitte üksnes Eestil, vaid kogu läänemaailmal (nii Euroopa Liidul kui USAl) on Moskvaga täna probleeme rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi.

Aga midagi on selles intervjuus ka positiivset. Ka kõige suuremate erimeelsuste juures on alati parem rääkida, kui altkulmu põrnitseda. Küsimustele vastates lasi Uspenski ennast vähemalt korrakski välja sellest diplomaadi vutlarist. Kuigi jah, lõppkokkuvõttes ikka suurema kasutegurita.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
kusjuures, antud intervjuud lugedes jäi uspenskist väga hea mulje. jutu koha pealt on sul õigus, aga jutt oli nähtavasti rahulik ja kogenud diplomaati miski kohalik ajakirjanikuhakatis meeletust katsetamisest hoolimata provotseerida ei suutnud.
12 veebruar, 2008 22:54
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave