Põnev sissevaade küberrelvastusse

Mitte Bruce Willis oma Die Hard 4ga, vaid Eesti on jätkuvalt väravaks kaasaja kübersõdade maailma. Just viitega Eesti vastu toimepandud küberrünnakutele algab USA mõjuka Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations) eile avaldatud ülipõnev ning rohkete viitematerjalidega analüüs tänapäeva küberrelvastusest.

Selle autor, Greg Bruno, annab küll mõista, et Eesti vastu toimepandud rünnakud polnud esimesed sellesarnased ega ka kõige tõsisemad, kuid rõhutab, et Eesti juhtum on tänases maailmas ehk kõige tuntum. See aga veenab veelkord, et hea tahtmise juures on võimalik ka väikesel Eestil maailma informatsiooniga mõjutada.

Igatahes on Bruno analüüs väga põnev lugemine nendele, kes mitte igapäevaselt ei tegele selle valdkonnaga. Huvitav on näiteks viide sellele, et läinud aasta septembris Iisraeli korraldatud rünnak Süürias paiknenud salajase objekti vastu pandi tõenäoliselt toime küberrelvastuse tipptaset kasutades. Või teine näide eelmisest kuust, mil CIA andmetel olla häkkerid suutnud välja lülitada elektrijaama (asupaika ei teatata) ning nõudnud "valguse taastamise" eest raha.

Ainuüksi 2007. aastal pandi Pentagoni vastu toime üle 80 000 küberrünnaku, kusjuures väidetavalt olla mõnel juhul häkkeritel õnnestunud ka kahandada USA sõjaväe operatiivsuutlikkust. Igatahes kavandab Valge Maja tulevaks aastaks 6 miljardi dollari eraldamist salajase küberkaitsesüsteemi loomiseks.

Kogu see analüüs peaks meile olema kinnitavaks märguandeks, et küberkaitse teema on muutunud väga tõsiseks julgeolekuküsimuseks ning Eestil on siin võimalus olla mitte üksnes hoiatav näide, vaid ka küberjulgeolekusse panustaja. Seepärast on ülimalt oluline NATO küberkaitsekeskuse võimalikult efektiivne töölerakendamine.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Tere!
Kas Teie arvates peaks Eesti Venemaalt tulevate inforünnakute peale kiiremini reageerima?
25 veebruaril Regnumi konstrueeritud ja sihilikult venelasi solvav tekst jõudis kiiresti VENE delfisse kus sai u. 1500 kommentaari mis on võrreldavad pronksöödele eelnevate ja järgnevate sündmuste kommentaaride hulgaga.
Kas ei ole imelik, et Eesti riigiamet suutis alles täna so. 28 veebruar tulla välja stenogrammiga täistekstis tehtud usutlusest? Sedagi pole veel praegu vene Delfis.
Infosõjas on võitja see kes esimesena lööb. Jälle suudeti vene meedia poolt kohalikud venelased SOLVUMA panna. Sama tehti ka ju pronksmehe teisaldamise ajal.
Kas meie riigiisadele jõuab ükskord kohale, et meie suurim julgeolekugarantii on NEUTRAALSED või eestimeelsed muukeelsed inimesed?
Me ei suuda isegi venlaste negatiivset infovoogu kohalikes meediakanalites tasalülitada.
Millest tuleb selline suutmatus?
Miks me oleme sellised flegmaatikud?
Mida teeb Teabeamet?
28 veebruar, 2008 22:51
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave