Miks me sellest ei räägi?
Huvitav, miks pole siiani meediasse jõudnud uudist selle kohta, et eile hommikul oli järjekordselt rüvetatud Hirvepargi mälestustahvel. Pealtnägijate sõnul oli tahvlit soditud musta aerosooliga ning selle juurde kirillitsas kirjutatud Eesti peaministri nimi.
Teatavasti langes sama mälestustahvel vandaalide rünnaku ohvriks selle aasta 3. jaanuaril (pildil). Siis tahvel lõhuti. Uus mälestustahvel sai seal puutumatult üleval olla vaevalt paar nädalat.
Hirvepargi meeleavaldus 1987. aasta augustis oli kahtlemata üks olulisi tähiseid Eesti taasiseseisvumisel. Seepärast on eriti oluline, et sarnased vandaalitsemised, mis on kaudselt tõlgendatavad ka rünnetena meie omariikluse vastu, ei tohiks jääda tähelepanuta ega karistuseta. Eriti veel praegu, meie riigi suure juubeli eel.
Kuna tegemist on juba korduva aktsiooniga, siis peaksid meie vastavad ametiasutused (näiteks Tallinna linnavalitsus koostöös siseministeeriumiga) tegena kõik selleks, et kurikaelte laamendamisele piiri panna. Politseikaamerate haardeulatusse võiks kuuluda ka Hirvepargi mälestustahvel.
Teatavasti langes sama mälestustahvel vandaalide rünnaku ohvriks selle aasta 3. jaanuaril (pildil). Siis tahvel lõhuti. Uus mälestustahvel sai seal puutumatult üleval olla vaevalt paar nädalat.
Hirvepargi meeleavaldus 1987. aasta augustis oli kahtlemata üks olulisi tähiseid Eesti taasiseseisvumisel. Seepärast on eriti oluline, et sarnased vandaalitsemised, mis on kaudselt tõlgendatavad ka rünnetena meie omariikluse vastu, ei tohiks jääda tähelepanuta ega karistuseta. Eriti veel praegu, meie riigi suure juubeli eel.
Kuna tegemist on juba korduva aktsiooniga, siis peaksid meie vastavad ametiasutused (näiteks Tallinna linnavalitsus koostöös siseministeeriumiga) tegena kõik selleks, et kurikaelte laamendamisele piiri panna. Politseikaamerate haardeulatusse võiks kuuluda ka Hirvepargi mälestustahvel.
Kommentaarid