President Tadici teine tulemine

Siit, lumisest Ammanist, tundub Serbia kuidagi kauge ja pisikese probleemina. Täna õhtul Jordaania asevälisministrit kuulates jäi küll mulje, et kuhu siit ka ei vaata, igas ilmakaares on Ammanil rahvusvahelise elu kuumad teemad - Iisraeli-Palestiina konflikt, Liibanoni sisekriis, Iraak ja Iraan oma täies keerukuses.

Seepärast näivad Serbia presidendivalimised tõepoolest justkui vähetähtsana. Ammanist vaadatuna. Kuid need pole vähetähtsad Euroopale. Boris Tadici teistkordne võit on paljudele kergendusohkeks. Serbia ei isoleeru ning vaatamata kõigile võimalikele arengutele seoses Kosovoga, jätkab Belgrad ilmselt siiski Euroopa Liidu poole hoidmist.

Samas ei saa päris nõustuda nende arvamustega, kes peavad Tadicit jäägitult läänemeelseks ning tema nüüdseks lüüasaanud vastaskandidaati Tomislav Nikolici Moskva-meelseks. Ei maksa unustada, et just Moskva tegi panuse eeskätt Tadicile, kui läinud nädalal sõlmiti suured energiatehingud.

Nikolici kaotus rahustab kindlasti Kosovo poliitikuid, kuid sellele vaatamata võib iseseisvuse väljakuulutamine aset leida juba lähimatel päevadel. Kuluaarides on räägitud 6. või 7. veebruarist, kuid iseenesest polegi see täpne aeg enam oluline. Otsus on sündinud juba varem ning nüüd vajab see vaid vormistamist.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Tundub, et Moskva pidi natuke siiski pettuma seoses nende presidendivalmistega. Enne valimisi olid Serbia presidendivalmised vene telekanalite esiuudised, räägiti et Tadic on EL pooldaja, aga et Nikolic pooldab integratsiooni ida suunal jne ja et Nikolicil on arvatavasti rohkem pooldajaid jne. Kui järgmisel hommikul peale valmisi RTR hommikusi uudiseid vaatasin siis oli Tadici võit vist 4-5 uudis tähtsuselt, moka otsast öeldi ainult et Tadic võitis ja enamvähem kõik :)
05 veebruar, 2008 10:36
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave