Meie väliskorrespondentidest

Tänane Eesti Päevaleht on äsja sõlmitud koalitsioonileppest kenasti üles leidnud punkti, mis räägib vajadusest suurendada avalik-õigusliku ringhäälingu väliskorrespondentide arvu. Pean tunnistama, et eks oma osa selle IRLi programmipunkti sulandamisel uue valitsuse tegevuskavaga on ka siinkirjutajal, sest pean (osati iseenda kogemusest lähtuvalt) väga tähtsaks Eesti oma "silmade ja kõrvade" (ehk väliskorrespondentide) kohalolekut maailma olulisimates keskustes.

Miks see punkt on leitav välispoliitika alt, nagu küsib EPL, siis põhjendus on selge. Kirjutasin selle IRLi valimisprogrammi välispoliitika 10. punkti just selle mõttega, et kui tahame kasvatada oma välispoliitilist võimekust, siis peaks olema oma osa täita ka meedial, eriti avalik-õiguslikul:

"Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise olulist kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks. Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust korrespondendipunktide avamiseks maailma olulisemates keskustes."

Mõistan Ainari (ETV juht Ainar Ruussaar) heameelt seda punkti lugedes. Tean, et ETV ja Eesti Raadio on juba ammu pidanud plaani korrespondendipunkti avamiseks Moskvasse. New Yorgi (pildil Neeme Raud) ja Brüsseli kõrval oleks Venemaa korrespondent hädavajalik.

Kaugemaid plaane arvestades aga peaks mõtlema minu arvates pisut julgemalt, kui seda teeb Ainar. Ehk isegi passiks mõelda Kesk-Euroopa korrespondendile Prahas, kuid Berliini, Londoni ja Pariisi võiks küll katta Euroopa korrespondent (meeskond) Brüsselist. Tegelikult oleks meile vaja korrespondenti Lähis-Ida ja Kagu-Aasia katmiseks. Üks võiks siis asuda näiteks kas Ammanis või Jeruusalemmas või ka Kairos, teine aga näiteks Pekingis või Shanghais.

Aga esmatähtis on tõesti mõtteviisi muuta. Väliskorrespondentide omamine pole luksus, vaid võimalus maailmast paremini ning vahetumalt aru saada.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Nõus! Rahvas tuleb panna uskuma, et Eesti riik jääb, ja mõistma, et järjest väiksemaks jäävas maailmas tuleb meie riigil järjest rohkem tarku välispoliitilisi otsuseid teha. See on aga palju kergem, kui kodanikud "jagavad laksu". Väliskorrespondentide arvu kasv edastab, esiteks, sõnumi, et välispoliitika on oluline, ja teiseks aitab maailmast paremini ja vahetumalt aru saada, nagu Marko kirjutab.

Eesti maailmariigiks! ;)

Ja tähtis on ju ka see, et välispoliitiline aktiivsus aitab siseriikliku mandumise vastu.
KT ütles …
minu nö vastuküsimus oleks .... et kus see siis pidanuks olema kui mitte välispoliitika all? oma "silmade ja kõrvade" omamine olulistes punktides annab välispoliitilisesele pädevusele palju enam juurde kui Reutersi, AP või RIA-Novosti lugemine:)
Marko Mihkelson ütles …
Kristjanile ja Karmole: Pole vist tõesti vaja pikalt seletada nendele, kes mõistavad väliskorride olulisust. Kolm aastat tagasi kutsusid väliskomisjoni esimehena komisjoni istungile ka Eesti erameedia peatoimetajad. Ikka selleks, et samal teemal mõtteid vahetada.

Ka 1994. aastal, kui Mart Kadastik kahtles Postimehe Moskva korrespondendipunkti avamises, arvas ta, et ehk oleks odavam lihtsalt agentuure tõlkida. Tõestasin siis järgmise 3,5 aastaga ise, et "silmad ja kõrvad" kohapeal on ikka lugejale usutavamad.
Anonüümne ütles …
Kaaluda võiks ju ka näiteks Varssavit, kust ühtlasi katta Valgevene ja Ukraina suunda.
Anonüümne ütles …
Sellisel juhul saaks uudistes näha huvitavaid lugusid otse kohapealt ja läbi Eesti vaate. Nagu EestiCNN :)

Igati pooldan sellist lähenemist.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?