Putini moratooriumi taust

President Vladimir Putin kuulutas oma tänases traditsioonilises pöördumises riigi parlamendi ühiskodade poole, et külmutab Venemaa kohustuste täitmise Euroopa tavarelvastusleppe raames. Põhjuseks tõi ta asjaolu, et Lääs ei ole valmis ratifitseerima 1999. aastal sõlmitud adapteeritud leppe teksti ning Slovakia ja Balti riigid pole sellega isegi mitte ühinenud.

Moratooriumi kuulutamine on minu arvates Venemaa otsene vastusamm USA plaanidele rajada Poola ja Tšehhi oma strateegilise raketitõrje süsteemid. Pole välistatud, et selle sammuga võib Kreml ühepoolselt suurendada eri liiki vägede paiknemist ka Loode-Venemaa piirkonnas, mida just reguleerib tavarelvastuslepe.

Putini süüdistused meie aadressil on aga vana jutt, millel pole mingit alust. Eesti on korduvalt märku andnud, et on valmis liituma adapteeritud tavarelvastusleppega (CFE) , kui selle ratifitseerimisprotsess lõpeb ja leping jõustub. Varem pole liitumine lihtsalt juriidiliselt võimalik.

CFE sõlmiti selle algsel kujul 1990. aastal, mil Eesti oli okupeeritud riigi staatuses ega saanud iseseisvalt osaleda rahvusvahelistes suhetes. 1999. aastal adapteeritud lepe saab aga avatuks uutele liikmetele (sh Eestile) alles siis, kui selle on kõik 30 allakirjutanud riiki ratifitseerinud. Tänaseks on seda teinud vaid Valgevene, Ukraina ja Venemaa.

Lääneriigid on seadnud ratifitseerimise sõltuvusse nn Istanbuli kohustuste täitmisest Venemaa poolt, mille sisuks on vägede täielik väljaviimine Moldovast ja Gruusiaga vägede väljaviimisleppe sõlmimine. Putin teatas sesosas täna, et töö käib, kuid seda ei saavat seada mingiks eeltingimuseks.

Moratooriumi kuulutamine ja leppest väljaastumisega ähvardamine olidki kogu tänase pleenumliku kõne ainukesteks välispoliitilisteks rosinateks. Ülejäänud tekst suhetest maailmaga oli ülinapp ning ideetu.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave