EMT eetriaugud Viimsis ja mujal

Vahelduseks argiasjadest. Need, kes kas Viimsis elavad või siinkandis ringi liiguvad, teavad hästi, et mobiilside operaator EMT pole viimasel ajal just kõige kindlam teenusepakkuja. Üle-eestilist katvust juba ammu kuulutav kompanii on jätnud arendamisel nähtavasti midagi kahe silma vahele, sest sellist lünklikku levivälja nagu viimasel ajal Viimsis, ei tahaks küll pikaajalise kliendina aastal 2007 kogeda.

Rohuneeme ja Merivälja teel on mitmed niinimetatud "mustad augud", kus juba ette võid kindel olla kõne katkemises. Eile kogesin seda jälle paaril korral. Vist midagi taolist on võimalik ikka kohata ka näiteks Tallinn-Tartu maanteel ja mujalgi.

Usutavasti on see teenusekvaliteedi langus EMTle siiski ajutine. Turuliidriks olemine ei peaks nüüd küll nii mugavaks tegema, et tekkivad probleemid unarusse jätma. Ärka üles, EMT!

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Nõustun, et mereäärne tee alates Russalkast ja lõpetades Mere villaga on problemaatiline ning on seda kahjuks kogu aeg olnud(piirkonna geograafiline omapära, mis ka teistele operaatoritele sama mõju avaldab). EMT võrguplaneerijad ja arendajad on seal kogu aeg silma peal hoidnud ja tegelevad võimaluste piires ka olukorra parandamisega.
Mis puudutab Tallinn-Tartu maanteed ja üldist kvaliteedi halvenemist, siis neid väiteid küll omaks võtta ei saa. Kui vaadata kõnede katkemise protsenti üle kogu võrgu (mis on üks võrgu tehnilistest kvaliteedinäitajatest), siis sellel on pidev langusetendents. Nii et kiretud tehnilised numbrid näitavad siiski hoopis kvaliteedi tõusu, ehkki saan muidugi aru, et ise probleemses piirkonnas olles on seda emotsionaalselt raske omaks võtta :)
17 aprill, 2007 09:48
Marko Mihkelson ütles …
Hea Kaja,
tänud kiire vastuse eest. Loodetavasti on siiski need probleemid lahendatavad, sest kiire elurütm (nagu meil paraku ju paljudel) nõuab ka teenuste (pealegi makstud) head kättesaadavust.
17 aprill, 2007 11:46
Anonüümne ütles …
Sama lugu ka Elisa ja Tele2. Eriti viimasel. Vähe sellest, et keset linna kaob levi ära, on ka pidevad kõnede katkemised. Tagasikäik on kohutav.
20 aprill, 2007 16:16
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave