Meie väliskorrespondentidest

Tänane Eesti Päevaleht on äsja sõlmitud koalitsioonileppest kenasti üles leidnud punkti, mis räägib vajadusest suurendada avalik-õigusliku ringhäälingu väliskorrespondentide arvu. Pean tunnistama, et eks oma osa selle IRLi programmipunkti sulandamisel uue valitsuse tegevuskavaga on ka siinkirjutajal, sest pean (osati iseenda kogemusest lähtuvalt) väga tähtsaks Eesti oma "silmade ja kõrvade" (ehk väliskorrespondentide) kohalolekut maailma olulisimates keskustes.

Miks see punkt on leitav välispoliitika alt, nagu küsib EPL, siis põhjendus on selge. Kirjutasin selle IRLi valimisprogrammi välispoliitika 10. punkti just selle mõttega, et kui tahame kasvatada oma välispoliitilist võimekust, siis peaks olema oma osa täita ka meedial, eriti avalik-õiguslikul:

"Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise olulist kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks. Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust korrespondendipunktide avamiseks maailma olulisemates keskustes."

Mõistan Ainari (ETV juht Ainar Ruussaar) heameelt seda punkti lugedes. Tean, et ETV ja Eesti Raadio on juba ammu pidanud plaani korrespondendipunkti avamiseks Moskvasse. New Yorgi (pildil Neeme Raud) ja Brüsseli kõrval oleks Venemaa korrespondent hädavajalik.

Kaugemaid plaane arvestades aga peaks mõtlema minu arvates pisut julgemalt, kui seda teeb Ainar. Ehk isegi passiks mõelda Kesk-Euroopa korrespondendile Prahas, kuid Berliini, Londoni ja Pariisi võiks küll katta Euroopa korrespondent (meeskond) Brüsselist. Tegelikult oleks meile vaja korrespondenti Lähis-Ida ja Kagu-Aasia katmiseks. Üks võiks siis asuda näiteks kas Ammanis või Jeruusalemmas või ka Kairos, teine aga näiteks Pekingis või Shanghais.

Aga esmatähtis on tõesti mõtteviisi muuta. Väliskorrespondentide omamine pole luksus, vaid võimalus maailmast paremini ning vahetumalt aru saada.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Nõus! Rahvas tuleb panna uskuma, et Eesti riik jääb, ja mõistma, et järjest väiksemaks jäävas maailmas tuleb meie riigil järjest rohkem tarku välispoliitilisi otsuseid teha. See on aga palju kergem, kui kodanikud "jagavad laksu". Väliskorrespondentide arvu kasv edastab, esiteks, sõnumi, et välispoliitika on oluline, ja teiseks aitab maailmast paremini ja vahetumalt aru saada, nagu Marko kirjutab.

Eesti maailmariigiks! ;)

Ja tähtis on ju ka see, et välispoliitiline aktiivsus aitab siseriikliku mandumise vastu.
09 aprill, 2007 19:40
KT ütles …
minu nö vastuküsimus oleks .... et kus see siis pidanuks olema kui mitte välispoliitika all? oma "silmade ja kõrvade" omamine olulistes punktides annab välispoliitilisesele pädevusele palju enam juurde kui Reutersi, AP või RIA-Novosti lugemine:)
09 aprill, 2007 21:32
Marko Mihkelson ütles …
Kristjanile ja Karmole: Pole vist tõesti vaja pikalt seletada nendele, kes mõistavad väliskorride olulisust. Kolm aastat tagasi kutsusid väliskomisjoni esimehena komisjoni istungile ka Eesti erameedia peatoimetajad. Ikka selleks, et samal teemal mõtteid vahetada.

Ka 1994. aastal, kui Mart Kadastik kahtles Postimehe Moskva korrespondendipunkti avamises, arvas ta, et ehk oleks odavam lihtsalt agentuure tõlkida. Tõestasin siis järgmise 3,5 aastaga ise, et "silmad ja kõrvad" kohapeal on ikka lugejale usutavamad.
09 aprill, 2007 21:56
Anonüümne ütles …
Kaaluda võiks ju ka näiteks Varssavit, kust ühtlasi katta Valgevene ja Ukraina suunda.
10 aprill, 2007 00:15
Anonüümne ütles …
Sellisel juhul saaks uudistes näha huvitavaid lugusid otse kohapealt ja läbi Eesti vaate. Nagu EestiCNN :)

Igati pooldan sellist lähenemist.
10 aprill, 2007 15:15
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave