Leedu diplomaat rajab teed ka eestlastele


Hiljuti Leedu välisministri kohalt taandunud diplomaat Vygaudas Usackas asub peagi ametisse Euroopa Liidu esindajana Afganistanis. Sellisest otsusest teatas eile ühenduse välisminister Catherine Ashton.

Tegemist on väga tähelepanuväärse sammuga, sest Usackas (on olnud suursaadik USAs ja Suurbritannias) on üldse esimene Balti riikide diplomaat, kes on Euroopa Liidus nimetatud nii kõrgele positsioonile.

Lissaboni leppe valguses ning loodava välisteenistuse puhul on eriti oluline, et Euroopa Liidu rahvusvahelises esindatuses tõuseksid esile ka kogemustega doplomaadid Ida- ja Kesk-Euroopast. Teatavasti on siiani enam kui 130st Euroopa Liidu välisesinduse juhtist vaid üks pärit 2004. aastal või hiljem Euroopa Liiduga ühinenud riikidest.

Usackase uut ametikohta on mõistagi raske kadestada, sest tal seisab ees väga keeruline tööpõld Afganistanis. Kuna Euroopa Liit pole siiani suutnud olla vajalikul määral nähtav Afganistanis, siis saab Usackase töö olema ka teataval määral seotud Catherine Ashtoni õnnestumise või ebaõnnestumisega.

Loodetavasti ei möödu mitte väga kaua aega selleni, mil me lõpuks kuuleme ka mõne Eesti diplomaadi asumisest Euroopa Liidu välisesindajaks. Usackas on igatahes näidanud eeskuju.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Esiteks, "kes maksab, see tellib muusika". Kui suur osa ELi eelarvest tuleb uutest liikmesriikidest?

Teiseks, igasuguste kvootide seadmine on mulle põhimõtteliselt vastumeelne. Idaeurooplaste ametikohad peaksid tulema ikka mingite meritokraatia põhimõtete järgi..
24 veebruar, 2010 16:18
Anonüümne ütles …
Üllatav lugemine Novaja Gazetas, kus Saaremaa küüditamisel osalenud R. Sõsask kahetseb tehtut ja palub vabandust ohvrite ees, kirjeldab avameelselt, kuidas see toimus, ka vägistamistest. Kindlasti erineb üldisest Venemaa propagandistlikust joonest
http://www.novayagazeta.ru/data/2010/019/43.html
25 veebruar, 2010 14:43
Anonüümne ütles …
Oli päris normaalne lugemine ja tõestab veelkord, et ka Venemaal on säilinud tervelt mõtlevaid ajakirjanikke. Ainus, mis mind häiris, oli mõte, et Eestis tsiteerib ajakirjandus ainult Regnumi lollusi ja vaenuõhutamist ning seda loetud minutite jooksul, aga säärased Eesti-meelsed artiklid jäävad tähelepanuta. Mis selle põhjus on - ei tea.
25 veebruar, 2010 19:35
Anonüümne ütles …
Põhjus on arvatavasti lihtsalt soov müüa, lehte ja reklaami lehes. Suuri lugejanumbreid toob ikka see, kui lugejas tekib hirm, viha, kadedus jne. Tumekollane tabloid Õhtuleht ja helekollane tabloid Postimees on selle hästi ära tabanud. Ja ega teised ka süüst puhtad ei ole..
25 veebruar, 2010 21:15
Marko Mihkelson ütles …
Novaya Gazeta on kindlasti väga hea lugemine, kahjuks on selle levi väike ning kõige ohtlikum paik ajakirjaniku tööks. Miks Eestis ei leita muud avaldamaks: ma arvan, et pigem on probleem professionaalsuse kui et üksnes kõmuihaga. Mina avaldaks küll, panin selle vitte ka oma FBsse.

Esiemsele: ka mina olen vastu kvootidele, kuid praegune olukord on selgelt kreenis.
26 veebruar, 2010 08:28
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave