Kreeka hädad ei sega Eesti europüüdlusi


Täna helistas mulle Associated Pressi ajakirjanik, et küsida, kas Kreeka raskused eurotsoonis muudavad Eesti meelt ning kas Tallinn ei pöördu krooni hoidmise juurde tagasi. Vastasin, et Eesti on oma valiku teinud ning nüüd sõltub meie eurootsus vaid Maastrichti kriteeriumite täitmisest. Kreeka raskused ei saa kuidagi takistada Eestit euroalaga liitumisel, kui me ise oleme vastavad kriteeriumid täitnud. Vastasel juhul saaks euroala enda usaldusväärsus tõsise löögi.

Vajalikud kriteeriumid on meie praeguste näitajate järgi sisuliselt saavutatud, kuigi lõplik hindamine on paari kuu pärast. Tegelikult on hetkel kujunenud lausa selline olukord, et vaid Eesti ongi hetkel täitmas ainukesena euroala reegleid. Ehk siis veidi kergemalt: Eesti liitumine eurotsooniga oleks euro enda tervisele positiivseks uudiseks.

Ka täna avaldatud Eurostati andmed neljanda kvartali majanduskasvu kohta asetavad Eesti Euroopas Liidus lausa esimesele kohale. Võrreldes kolmanda kvartaliga kasvas SKP Eestis tublid 2,6 protsenti. Ehk siis teisisõnu on see ka viide meie majanduse elavnemisele ning kinnitus sellest, et jätkusuutlikkusega pole probleeme.

Mis puutub aga Kreekasse ja teistesse eelarvedefitsiidi käes vaevlevatesse riikidesse, siis tuleval nädalal võtavad ELi rahandusministrid selle teema taas oma kohtumisel ette. Seejuures on Kreeka võetud karmi monitooringu alla, et saavutada aastaks 2012 eelarvedefitsiidi langemine 2,8 protsendile.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?