Kuidas valida ja määrata eurovolinikku

Mida lähemale sügisele, seda suurema tähelepanu omandab küsimus meie järgmisest esindajast Euroopa Komisjonis. Tõsi, kui täpne olla, siis jutt pole mitte esindajast, vaid Eesti poolt nimetatud volinikust Euroopa Komisjoni järgmises koosseisus.

Meie mitmed meediaväljaanded on juba mõnda aega püüdnud mõistatada, kuidas ja mil moel Eesti poolt nimetatud volinik ametisse saab. Tänaseks on teada, et suure tõenäosusega võiks uus komisjoni koosseis kokku tulle pärast 1. novembrit. See aga tähendab, et Eestil on veidi aega oma otsuse tegemiseks.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena näeksin eelolevat protsessi sellisena. Esiteks peaks see olema läbipaistev ja kõigile arusaadav. Seda sellepärast, et tegemist ei ole valimise ja seeläbi vahetu poliitilise vastutuse võtmisega, vaid Eestile kõrgeima rahvusvahelise ametikoha täitmisega.

Nagu 2004. aastal nii ka nüüd määrab uue voliniku valitsus. See on üldine tava Euroopas. Seetõttu on väga tõenäoline, et Eesti volinik tuleb kas Reformierakonnast või IRList. Minu teada on Reformierakond rääkinud Siim Kallase jätkamise toetamisest, IRL pole teemat veel arutanud. Mingit arutelu pole seetõttu ka valitsuse tasandil olnud.

Kui ühiskandidaat on selgunud, tuleks otsustamise eelfaas viia kindlasti ka parlamenti. Sarnaselt, nagu väliskomisjon tutvub Eesti uute suursaadiku kandidaatidega, nii peaks ka Euroopa Liidu asjade komisjon tutvuma Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiga. Kuulamised ei omaks küll siduvat juriidilist, vaid soovituslikku iseloomu.

Riigikogu eurokomisjon on vastvalt seadusele üheks keskseks kohaks Eesti tegevust Euroopa Liidus puudutavas otsustusprotsessis. Seetõttu on igati loogiline, et ka Euroopa kõrgetele ametikohtadele määratavad isikud tutvustaksid enne lõppotsuse tegemist valitsuse poolt ka parlamendikomisjonile oma seisukohti.

Eesti esimest viit aastat Euroopa Liidus analüüsides jõudis Riigikogu komisjon järeldusele, et eelkirjeldatud menetlus vastaks kõigiti meie heale väljakujunenud praktikale.

Eestile on kõige olulisem selle juures, et meie kandidaat näiteks Euroopa Komisjoni voliniku kohale oleks võimeline konkureerima võimalikult arvestatavama positsiooni eest. Senine kogemus on Eestile olnud kindlasti positiivne.