Milibandi kõne NATOs ja Eesti panus

Briti välisminister David Miliband pidas täna hea kõne NATO peakorteris Afganistani teemadel. Ta tõi selles välja kolm peamist poliitilist eesmärki või strateegilist pealiini, millises suunas NATO missioon Afganistanis peaks edasi kulgema.

Mulle tundub, et kõik kolm küsimust on väga aktuaalsed ning võivad edu korral anda ka mingeid tulemusi Afganistanis elementaarselt toimiva riigikorralduse loomisel. Esiteks rääkis Miliband ühiskonna reintegratsioonist ning leppimisest seal, kus see võimalik. Teiseks poliitilise strateegia suunaks on kogu Afganistani elanikkond, kes vajab kinnitust, et NATO jääb riiki kuni selle iseseiva ja ohtudeta toimimise tagamiseni. Ja seda nii tsiviil- kui julgeolekualaste ülesannete mõttes. Kolmandaks strateegiliseks nurgakiviks on Milibandi arvateson regionaalne poliitika, mis peaks naabrites (eeskätt Pakistan ja Iraan) tekitama Afganistani suhtes suuremat lugupidamist.

Kuid eriti tahaksin ma Milibandi kiita viidete eest, mida ta tegi seoses Eesti tsiviil- ja militaarkoostööga Afganistani Helmandi provintsis koos brittidega. See pole olnud kuigi tavaline, et briti tipp-poliitikud on sedavõrd selgel viisil Eesti rolli välja toonud. Nüüd on see tehtud ning sellega ka kiitus Milibandile.

"British, Danish, Estonian and Afghan troops have pushed the Taliban out of Babaji. This has extended the writ of Afghan government, linking the provincial capital Lashkar Gar with the economic centre of Gereshk and bringing tens of thousands of people under Afghan government control," ütles Miliband viidates viimase aja edule Helmandis.

"In Helmand British, American, Danish and Estonian civilian and military staff are working to help build schools, provide clean water and electricity, surface roads and support agriculture," kiitis Miliband oma koalitsioonikaaslasi ka tsiviilkoostöö edendamisel.