Kas sõda on ikka lõppenud?
Vaevalt kolm kuud tagasi teatas Moskva, et nüüdseks on sõda Tšetšeenias lõppenud. See polnud kaugeltki esimene kord, kui föderaaltasand sellise avaldusega esines. Juba 1996. aasta mais andis toonane president Boriss Jeltsin välkvisiidil Groznõisse soomukil allkirja korraldusele lõpetada sõjategevus. Mis järgnes, on kõigile teada.
Paraku on lood samad ka nüüd. Mingist sõjategevuse lõpust või olukorra rahunemisest pole märkigi. Tegelikult on viimase kolme kuuga julgeolekuolukord kogu Põhja-Kaukaasias muutunud oluliselt hapramaks. Teated kokkupõrgetest ning inimohvritest on igapäevased.
Kui veel aastat paar tagasi tundus, et Venemaa föderaalvõimud on Ramzan Kadõrovi näol leidnud lahenduse olukorra kontrollimiseks Tšetšeenias, siis nüüd ollakse taas lõhkise küna ees. Valitud poliitika pole andnud soovitud tulemusi.
Kaukaasia emiraadi eest ning Vene ülemvõimu vastu võitlevate islamistide liider Dokka Umarov kinnitas äsjases intervjuus, et nende juurde on viimastel kuudel jõudsalt kasvanud võitlema tulevate inimeste hulk. Alles jooksis läbi uudis, kus teatati 20 enesetapuründaja valmisolekust operatsioonideks.
Kõik need arengud peaksid tegema Moskvat väga ärevaks. Esiteks on täna pingestunud olukord mitte üksnes Tšetšeenias, vaid sisuliselt kogu Põhja-Kaukaasias. Etniliselt ja religioosselt kirevas ja tundlikus piirkonnas tähendab laienev vägivald konflikti eskaleerumist.
Teiseks kinnitab see föderaalpoliitika ebaõnnestumist Põhja-Kaukaasias. Vägivallale panustamine 1999. aastal (ja varasemalt 1994) on andnud vastupidise tulemuse. Kui veel Dudajevi ajal oli Moskva vastaspooleks niiöelda ilmaliku islami pooldajad, siis täna tuleb tegemist teha hoopis äärmuslikemate jõududega.
Pingestuv olukord ning islamiäärmusluse tugevnemine annavad kindlasti tunda ka teistes Venemaa piirkondades, kus föderaalvõimud pole suutnud pakkuda piisavalt autonoomiat ning alternatiive.
Selle juures ei maksa unustada, et 2014. aasta taliolümpia asupaik on samuti Põhja-Kaukaasias - Sotšis. See omakorda loob "head" võimalused rahvusvahelise suurürituse kasutamiseks hoopis teistel eesmärkidel.
Loo juures toodud video pärineb väidetavalt eelmisel kuul Tšetšeenia mägipiirkonnas Vedenos toimunud sissivõitlejate ühest tüüpilisest rünnakuoperatsioonist, kus hukkunute seas olid kadõrovlased.
Kommentaarid
Nii et jah, sõda Tšetšeenias on lõppenud ainult selles mõttes, et nüüd on sõda suuremas osas Põhja-Kaukaasias.
vene FSB ja jõustruktuuride julmuse resultaat on käes.
kui vene pool piinab ja tapab metsikult vastaspoole võilejaid ja toetajaid siis ega paremat pole loota.
Venemaa saab endale "mega gaza sektori".
on minu arust õõvastav, et tugevam pool ehk keskvõimu pooldajad praktilselt vange ei võta. selle tõttu võitlevad partisanid eriti suure visadusega ja lasevad pigem ennsat ise õhku lootusetus olukorras. nii visasid võitlejaid vist pole kuskil maailmas.
Vene keskvõim kindlustas ennas kaukaasias alles 1864 vist. seega nad on suht vähe võrreldes eestlastega olnud vene impeeriumi osa.
mul on tunne 20-30 aastaga saavutatakse iseseisvus.
Sellised probleeme nagu seal ei saa lahendada jõuga. Jõustruktuurid on loonud monstrumi.
tänapäeval ei ole võimalik küüditada terveid rahvaid või organiseerida massilisi hukkamisi.
Oleks hadavajalik et harrased Kelam ja Tarand selles osaleksid, kasvoi uks nendest!
http://www.facebook.com/ext/share.php?sid=96666741841&h=1XDiJ&u=m2hQM&ref=mf