Kliimakonverents ja suur poliitika


Kopenhaagenis lõppenud ÜRO kliimakonverents andis tulemuse, mis polnud üllatav. Maailma suurimal foorumil ei võideldud mitte kliimamuutuste vastu, vaid ikka ja ennekõike rahvuslike huvide ning rahvusvaheliste jõujoonte pärast.

Veel ööl vastu laupäeva tehti viimane katse ühehäälse otsuse suunas, kuid asi lõppes ikkagi vaid üldise üminaga protsessi algusest. Venetsueela ja Boliivia olid nendeks riikideks 193st, kes ehk avalikkusele kõige enam vastumeelsusega silma jäid. Mõistagi miks. Ka Sudaan, kes on praegu G77 arenguriikide juht, väljendas kindlat vastuseisu.

Mis edasi? Tõenäoliselt ei juhtu lähematel aegadel miskit. Võimalik, et globaalne post-Kyoto kliimalepe jääbki sõlmimata. Erisused on lihtsalt nii suured. Ainus, mis ehk paneks maailma rohkem ühisosa otsima, on suuremat sorti ilmaanomaalia. Kuid siis võib olla juba hilja.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Võibolla on see mõttetu jutt, aga kas siis vähema arvu riikide vahel ei ole mõistlik mingit kokkulepet sõlmida. USA, EU ja Hiina näiteks - või mingi muu kombinatsioon. Muutust saab ju läbi viia nendega, kes seda tahavad... Mingi kliimaalane NATO oleks ikkagi parem kui mittemidagi.
21 detsember, 2009 11:55
Mr Mith ütles …
Hr Mihkleson, olen jälginud Teie blogi huviga. Siiski huvitab mind hetkel, kas olete samuti kursis sellega, et Climate Treaty sisaldab nii vägagi huvitavaid ja küsitatavaid fakte nagu unelected world government, mis hetkel on sõnastatud "The Conference of Parties". Samuti mingisugune Adaption Fund Board. Nende valimisest pole lepingus kordagi juttu, küll aga on antud piiramatu võim jälgida kõiki valitsusi kohustuste osa täitmisel.
Mind väga huvitab, miks Eestis taaskord piuksugi sellistest asjadest ei tehta. Kas panen mina ning sellega seoses miljonid küsimusi esitavad inimesed tõepoolest puusse või on tegemist siin poliitikute võhiklikkusega?
Lähemalt juttu siit:
http://www.washingtontimes.com/news/2009/oct/27/green-world-government/
http://online.wsj.com/article/SB10001424052748703574604574500580285679074.html
Dokument ise: http://unfccc.int/resource/docs/2009/awglca7/eng/inf02.pdf
Olgem ausad, et poliitilise võimu konsolideerimisest "globalisatiooni" tulemusena on kahe viimase kümnendi jooksul leidnud kajastust üha enam. Mis meile sellest Eesti mõttetust Savisaar vs Teised komejandist, kui me ei tea mis üleval pool toimub.
28 detsember, 2009 03:53
Anonüümne ütles …
Abiks eelpool kirjutajale:
"Conference of the Parties" on nn Kyoto kliimaprotokolli osapoolte konverents ehk kõigi protokolliga liitunud riikide esindajate koosolek. Kopenhaageni kliimakonverents nüüd detsembris oli ka näiteks 15nes "Conference of the Parties" ehk lühendatult COP 15.
Kuna tundub, et Teid teema huvitab, siis soovitan tutvuda ka COP 15 kokkulepituga: http://unfccc.int/2860.php.

Mis puudutab Adaption Fundi ehk Kohanemisfondi, siis selle fondi eesmärk on hallata kliimamuutustega kohanemiseks arengumaadele eraldatud abirahasid ja suunata need konkreetsetesse kohanemisprojektidesse ning - programmidesse. Kohanemisfondi tööd puudutavad otsuseid teeb fondi juhatus (Adaption Fund Board ehk AFB), mis koosneb 16 liikmest ja kohtub vähemalt kaks korda aastas. Juhatuse liikmete nimekirja leiate: http://afboard.org/theboard.html.

Nii COP kui AFB on täiesti tavalised kliimatemaatikaga tegelevatele inimestele juba ammu teada mõisted :-) Mingit vandenõud siin küll ei ole.

Sõbralikult tervitades,
kliimahuviline blogilugeja
28 detsember, 2009 20:35
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave