Hiina kasvatas hüppeliselt mõju Kesk-Aasias


Turkmenistanist lähtuva gaasijuhtme piduliku avamisega läinud nädalavahetusel kasvatas Hiina kogu regioonis hüppeliselt oma mõjujõudu. Enam kui 1800 kilomeetri pikkune torujuhe avab samas Kesk-Aasia ressursirikastele riikidele alternatiivse müügikanali.

Hiina energiakompanii CNPC investeering lubab neil 2013. aastaks saavutatava maksimaalvõimsusena Turkmenistanilt osta kuni 40 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Võrdluseks näiteks Nord Streami maksimaalne läbilaskevõime on 55 ja Nabuccol 30 miljardit kuupmeetrit aastas.

Turkmenistani aastane gaasitoodang on täna 70 miljardit kuupmeetrit. Lisaks Hiina suunale on Turkmenistanil valmimas gaasijuhe Iraani ning Ashabad on väljendanud huvi Nabucco torujuhtme varustamise kohta.

Ashabadi otsused alternatiivteede julgemaks elluviimiseks said tõuke aprillis, mil plahvatuse tõttu torujuhtmel katkesid gaasitarned Venemaale. Selle tõttu on Turkmenistan iga kuu kaotanud umbes üks miljard dollarit.

Hiina mõju kasv pole mõõdetav vaid konkreetsete energiaprojektidega, vaid näiteks sellel aastal Kasahstanile antud 10 miljardi dollari suuruse laenuga. Ka Turkmenistan sai Hiinalt krediiti 4 miljardi dollari ulatuses.

Kõik eelnev vaid kinnitab Kesk-Aasia enda mõjukuse kasvu rahvusvahelise energiakeskusena, kus on ristumas mitmete globaalsete jõudude huvid. Hiina sisenemine (ärgem unustagem ka Shanghai Koostööorganisatsiooni) on kõige nähtavam, kuid oma huvisid on väljendanud arusaadavalt Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan ja Euroopa Liit.

Meie seisukohalt on oluline Kesk-Aasia suuna tähtsustamine Euroopa Liidus, sest tegemist on ühenduse energiajulgeolekuseisukohalt väga olulise tulevikuallikaga. Eriti maagaasi tarneid silmas pidades.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
mida ma otsin, aitah
15 detsember, 2009 04:26
Anonüümne ütles …
Loe kogu blogi, paris hea
15 detsember, 2009 04:26
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave