ETV kiituseks ja pisukeseks laituseks


ETV on minu arvates ärksamalt kui varasematel aastatel alustanud uut telehooaega. Uus AK formaat ning teised saated (uued või värskendatud) esitavad erakanalitele päris korraliku väljakutse.

Tegelikult on avalik-õiguslik ringhääling oma võimalusi (tele ja raadio pluss korrespondendid) täna paremini kasutamas, mis kinnitab ühinemisotsuse õigsust. Uue põlvkonna kogemustega tegijad on hääks vahelduseks kohati ülikollasele ning petlikult virtuaalset maailma loovale meelelahutusele.

Suund on seega õige. Erinevaid saateid annab ikka paremini teha. Olgu see siis sisus või kujunduses-formaadis. See on õpitav ja parandatav. Areng on nähtav. Nii väikese riigi jaoks nagu Eesti on olemasolev produktsioon täiesti kiiduväärt.

Samas luban endale pisukese kriitikanoole ikka ka. Ja siin ei jäta mind Postimehe endise peatoimetaja silm. Teinekord tundub, et uudiste valikutes on tunda pisukest ebakindlust või ebajärjekindlust.

Kaks näidet. AK uudiste tänane valik, mis puudutas 22. septembrit kui ajaloolist tähtpäeva, oli ilmekaks näiteks sellest ebakindlusest. Poole seitsme ajal eetrisse läinud uudistesaates oli lõik Vene saadiku pärjaasetamisest (foto Postimees) ning tema intervjuu. Peasaade kell üheksa lisas küll Võidusamba juures toimunud mälestusürituse, kuid ikkagi jäi kõlama Uspenski sõnad tema intervjuus.

Teise näitena räägiti Heidi Tagliavini peatselt ilmuvast raportist, kus väidetavalt asetatakse sõja vallapäästja süü Gruusiale. Samas vajanuks see ehk pisut rohkemat käsitlemist. Kes ja kuidas valiti Tagliavini komisjoni ning miks näiteks täna mitmed Euroopa tuntud poliitikud avaldasid avaliku kirja seoses sellega, jäi vaatajal nägemata-kuulmata.

Mõlemal juhul paigutab selline pisuke ebajärjekindlus üles uusi emotsionaalseid lõkse, kuhu siis omakorda veidi rahutumad hinged sisse kukuvad. Kes sellest võidab? Igatahes mitte Eesti ühiskond.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ebajärjekindlus?

Huvitav, milline on siis see ideoloogiline programm, mida ERR peaks järjekindlalt järgima? Äkki sul on linki pakkuda, Marko? Loeksin huviga..

Või äkki peaksid uudistetegijad enne iga saate eetrisseminekut konsulteerima Laariga? Et kas nad on ikka õigesti mõelnud.
22 september, 2009 23:34
Marko Mihkelson ütles …
Seda ma arvasin, et kohe võetakse vaid poliitiline hoiak. Kindlasti pole küsimus selles, kelle seisukohti eelistada. Hoidku selle eest. Küsimus on minu arvates lihtsalt professionaalsuses ning objektiivsuses. Tagliavini raport on paraku vaid üks osa suurest mosaiigist. ETVs on küllalt häid ja proffe ajakirjanikke.
22 september, 2009 23:50
Anonüümne ütles …
Omaarust ei võtnud ma poliitilist hoiakut. Mul ei ole Laari vastu midagi.

Küsimus on minu arust ajakirjandusvabaduses ja vaba ajakirjanduse funktsioonis. Postituse põhjal jääb mulje - võib-olla ekslikult - nagu peaks ERR sinu arust taguma kogu aeg ühte väravasse. Uspenskit ei tohi eetrisse lasta ja Gruusiat ei tohi süüdistada..

Miks? Lugedes su viimast lõiku, siis ilmselt selleks, et keegi jumala pärast ei hakkaks kahtlema doktriinis.

Vabanda, kui sust valesti aru sain. Lihtsalt see jutt "rubs me the wrong way", nagu inglise keeles öeldakse.
23 september, 2009 00:15
Marko Mihkelson ütles …
Lihtsalt avaldasin oma isklikku arvamist. Ei muud. Tuleneb see mitte poliitilisest taustast, vaid ajakirjanduslikust. Aga ikkagi, kui vaadata tänaste inforünnakute(manipulatsioonide) sisu ja loogikat, siis peaks meiesugune väikeriik olema eriti tähelepanelik. Aga see kõik on ju pelgalt filosoofiline arutelu:)
23 september, 2009 00:27
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave