Eesti IN, Brasiilia OUT


Eesti ja Brasiilia tänane sõpruskohtumine (foto: Delfi) jalgpallis tegi minu jaoks ühe asja selgeks. Eesti jalgpallil pärast esimest sadat aastat pole vaatamata maailma reitingukohale mitte millegi üle häbeneda. Kui kaotada Brasiiliale vaid ühe õnnetu väravaga, siis on meeskond ja treener väärt suurt kiitust.

Seevastu jättis aga Brasiilia oma "primadonnadega" küll väga kummalise mulje. Ühest küljest on super, et Brasiilia nõustus Tallinnas mängima. Kuid teisalt tegid nad väljakul kõik, et suhtumist enda vastu nullistada.

Ma pole kunagi olnud Brasiilia jalgpalli poolehoidja (ikka Euroopa võistkonnad on lemmikud), kuid selline ülbitsemine ühes sõprusmängus oli ikka liiast küll. Palli "võlumise" asemel kippus staaride energia kaduma enda puutumatuse rõhutamisse. Ka kohtunik oli kohati freudistlike mõjude kütkeis.

Mõtlesin mängu järel sedagi, et kumb siis kõvem - Eesti korvpall või jalgpall? Kui üldse võrrelda saab, siis mõelgem nii - milline oleks tulemus Eesti ja USA vahel korvpallis? Jalgpalli tippmeeskonnaga on mõõtu võetud. Väga edukalt! Ja milline reklaam Eestile!

Kommentaarid

Indrek ütles …
Sa tahtsid küsida, et milline oleks korvpallis seis Eesti ja USA vahel, kui viimased "primadonnatseks" ja muidu lulli lööks? Ma pakun 65:70

Sa aga võiks vaadata korvpalli ja jalgpalli võrdluses, kes on üldse kunagi kuskile tiitlivõistlusele saanud ja siis võrdlema hakata, kuidas seal läinud on.
12 august, 2009 23:14
Marko Mihkelson ütles …
Ja muidugi võiks mõelda sellelegi, kui suur on maailmas jalgpalli ning kui suur korvpalli populaarsus. Mulle istuvad mõlemad:)
12 august, 2009 23:22
Marko Mihkelson ütles …
Ja veidi järelkasvult: http://www.uefa.com/competitions/under21/fixturesresults/round=2000006/match=2000121/index.html
13 august, 2009 00:04
Anonüümne ütles …
Vanarahvas teab rääkida Savisaare needusest spordis. ;-) Nt. peale vana paksuga pildistamist läks Veerpalul põlv p-sse ja Šmigun ei saand kuidagi enam tippvormi. Kardan, et kaotus tuli puhtalt seetõttu, et teadagi-kes kätles enne mängu Eesti mängijaid. Noh, kätles muidugi ka vastaseid, aga need on ilmselt immuunsed... :-P
13 august, 2009 05:47
Anonüümne ütles …
BC, jalgpalli suurvõistlusele pääsemine on ikka palju kordi raskem kui korvpallis või võrkpallis, jalkas jääb alati mõni suur nagu Inglismaa või Holland või Prantsusmaa sarnane kõrvale, aga kossus ikka samad näod. 16st em-ile jõudjast võiks 14 juba enne valiktsükli algust paika panna.
Ja 93 a EM-i kuuendat kohta ei mäleta küll keegi, aga Läti jõudmist 2004 EM-ile ja 0:0 viiki Saksamaaga teab iga spordisõber.
13 august, 2009 08:46
Anonüümne ütles …
Ma ei näinud küll mängu algust, kuid enamik tänaseid lehti on pannud õige pealkirja öeldes, et kaotus oli VAID 0:1. Mänguliselt oleks see võinud olla palju suurem. Palli valdamine tundus olevat ca 80-20 ja löögid väravale, nurgalöögid, trahvilöögid ja kõik teised statistilised näitajad samuti ülivõimsalt meie kahjuks. Hullemast päästis Eesti satsi, et külalised mängisid üpris sirge jala peal, eriti superstaarid, meie "kogu võistkond ainult kaitseb" taktika ning veidi ka õnne.
Kui siia lisada vastaste murule viskumised ja rüselused, siis võib pidulikult öelda, et tegu oli ühe emotsioonituma ja koledama mänguga Lilleküla staadionil avamisest saadik - kaugel sajandi vutipeost.
Ja mismoodi on võimalik, et staadionil oli Brasiilia mängul hunnikute viisi vabu istekohti?
13 august, 2009 09:39
Anonüümne ütles …
Piletid Brasiilia mängule olid ju üüratult kallid, loogiline, et on vabu istekohti. Pole siin midagi häbeneda selle üle. Sellise superstaari nagu Madonna kontserdi piletid olid ka odavamad kui eesti-Brasiilia mäng. Masendav.
13 august, 2009 14:04
Anonüümne ütles …
Pohlak ise ka tunnistas, et kallite piletitega lõikas ta näppu, aga ega brassid niisama ka ei mängi: aastas mängivad brassid eurooplastega vabatahtlikult 2-3 korda, ja ka siis aind absoluutse tipuga.

soomed-lätid-leedud võivad brassidega kohtumisest aind unistada:)

Pilt, muide, läks 150sse riiki. Nagu mul üks tuttav reklaamimees ütles, et pole võimalik ette kujutada seda summat, mida oleks tarvis normaalolukorras sellise reklaami tegemiseks:)

Salasilm
13 august, 2009 21:17
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave