Riigikogu võiks vähendada suvepausi


August on läänemaailma avalikus ruumis tuntud kui vaikuse kuu. Euroopa Liidus on see aasta ainuke kuu, kuhu pole kavandatud ühtegi korralist kohtumist. Ka rahvaesindajad on laiali oma valimisringkondades või võtavad veidi aega maha.

Kui 1800. aastal sai Washingtonist USA pealinn, oli Kongress sunnitud augustis pausi tegema eeskätt kuumuse tõttu. Sellest on saanud püsiv traditsioon. Kuigi põhjus pole enam kuumuses, siis jätab Kongress augusti algusest viis nädalat vahele.

Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on parlamentide suvepaus samuti ajatatud augustile. Mõnel pool kestab paus kauem, mõnel pool vähem. Soomes on see umbes sama nagu meil, Suurbritannias näiteks sellel aastal 21. juulist 12. oktoobrini. Aga ikkagi.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et „Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani“.

Sellel aastal tähendab see seda, et kevadistungjärk lõppes korraliselt 18. juunil ning sügisistungjärk algab 14. septembril. Ajal, mil majanduses ning laiemalt riigis toimuv vajaks seadusandjate tähelepanu ning ideede läbivaidlemist, on ligi kolmekuune suvepaus selgelt liiast. Eesti pole ka nii suur, et saadikud vajaksid pikemat pausi oma valimisringkondades töötamiseks.

Kasvõi sellesuvised erakorralised istungjärgud veenavad, et tööd oleks teha küll. Ja mitte ainult erakorralistel teemadel. Ometi pole juuli meil päris vaikne. Ühena vähestest komisjonidest pidas juulis oma korralisi istungeid Euroopa Liidu asjade komisjon. Põhjus on lihtne – Euroopa Liidus käib aktiivsem poliitiline elu kuni juuli keskpaigani ning ilma komisjoni nõusolekuta ei saaks ükski minister Eestit oma kohtumistel esindada.

Sellel aastal pidasime viimase korralise istungi 24. juulil, kui kinnitasime valitsuse seisukohad välisministrite kohtumiseks. Järgmine ELAKi istung on augusti lõpul.

Riigikogu põhiseaduskomisjonis on menetluses praegu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus. Miks mitte võtta ette tööaja paragrahvid ning teha sellesse parandused selliselt, et Riigikogu suvepaus oleks pisut enam kooskõlas Euroopa Liidu töörütmiga ega häiriks avalikkust ka liiga pika ja arusaamatu pausiga. Miks mitte pidada istungeid juulikuu kolmanda neljapäevani?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
http://www.2000.net.ua/print?a=%2Fpaper%2F60823
Huvitav!!
18 august, 2009 00:26
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave