Putini võimuletuleku kolm vaala


Täna täpselt kümme aastat tagasi määras toonane Venemaa president Boriss Jeltsin uueks peaministriks Vladimir Putini (foto: AP). Siis teadsid vaid vähesed, et tegemist oli riigi tuleviku seisukohalt murrangulise otsusega. Nüüdseks on Putin võimu tipus olnud kauem kui ükski Kremli liider alates Leonid Brežnevist.

Laskumata pikemasse analüüsi sellest, mida viimased kümme aastat on Venemaale Putini juhtimisel toonud, tahaksin tänase päeva kontekstis esile tuua vaid kolm nõndanimetatud vaala, mille najal Putin tegelikult võimule tuli ning ennenägematu kiirusega populaarsust võitis.

1. 1999. aasta augusti algul tungis Tšetšeenia välikomandöri Šamil Bassajevi juhitud üksus Dagestani. Moskvas käsitleti seda kui rünnakut Venemaa vastu. On olemas informatsioon, mille põhjal väidetavalt ei tulnud see rünnak Kremlile üllatusena. Bassajevi tegevus andis ettekäände taandada peaministri kohalt Sergei Stepašini ja määrata tema asemele FSB direktori ja julgeolekunõukogu sekretäri Vladimir Putini.

2. Vaevalt kuu aega pärast Putini peaministriks saamist toimusid septembris üksteise järel sarnastel asjaoludel neli plahvatust kortermajades Moskvas (2), Buinakskis ja Volgodonskis. Hukkus 293 süütut inimest. On olemas tõsised kahtlused, et nende rünnakute taga olid Venemaa enda eriteenistused. Need riiki vapustanud kuriteod andsid võimaluse alustada uut Tšetšeenia sõda.

3. 1. oktoobril alanud täieulatuslik föderaalvägede pealetung Tšetšeenias lubas Putinil ennast näidata karmikäelise riigijuhina, kes lubas kõik terroristid kahjutuks teha kasvõi kemmergutes. Ägedate lahingute, erioperatsioonide ning Groznõi ja teiste tsiviilobjektide pommitamistes hukkus järgnevatel kuudel enam kui 25 000 inimest.

Kui vahetult peale peaministriks saamist ei teadnud Putinit Venemaal sisuliselt mitte keegi, siis oktoobri alguseks oli ta riigi kõige populaarsem poliitik.

17. detsembril 1999 Moskvas FSB peakorteris toimunud iga-aastasel tšekistide aastapäeval esinedes ütles peaminister Putin muiates sõna-sõnalt järgmist: "Teie poolt valitsuse kattevarjus tööle suunatud grupp FSB kaastöötajaid sai esimesel etapil oma ülesannetega hakkama". Mõned päevad hiljem, 31. detsembril 1999 nimetas Boriss Jeltsin Putini oma järglaseks Venemaa presidenditoolil.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave