Türgi-Vene energiaallianss on tugevnemas


Vene-Türgi eilsed läbirääkimised Ankaras võivad omada vägagi arvestatavaid geopoliitilisi järelmõjusid, kui suurte energiaprojektide eelkokkulepped tõepoolest ka ellu rakendatakse. Veidi vähem kui kuu aega tagasi kirjutati Ankaras alla Nabucco gaasijuhtme rajamise leppele. Nüüd oli Türgi pealinnas kohal Venemaa peaminister Vladimir Putin, et Gazpromile konkureerivale Nabuccole ninanips teha.

Veelgi enam. Venemaa pakub Türgile seda, mida viimane soovib - saada regiooni tähtsaimaks energiatransiidi riigiks. Samas püüab Moskva sellega ankurdada Türgit oma huvidele lähemale ning kahandada omakorda Ukraina mõjujõudu Vene gaasi transiitmaana.

Esiteks andis Ankara nõusoleku gaasijuhtme South Stream uuringuteks oma territoriaalvetes. Kui 2010. aasta lõpul annab Türgi lõpliku ehitusloa, siis võib gaasijuhe valmida 2015. aastaks ehk veidi varem Nabuccost. Seejuures teeks Türgi vetest läbiminek torujuhtme 1,5 miljardit dollarit kallimaks. Selline on Ukraina mõjujõu vähendamise hind. Toru läbilaskevõimsus peaks lubama transportida kuni 35 protsenti Venemaa kogu tulevasest gaasiekspordist.

South Streamile käis Ankaras oma poolehoidu rõhutamas ka Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. Teatavasti on Itaalia Eni väga huvitatud nimetatud projekti rakendumisest, mistõttu oli Putini Euroopa Liidu advokaadil Berlusconil enam kui põhjust kohal olla. Kahjuks muidugi viitab see veelkord Euroopa Liidu ühise energiapoliitika olematusele või viisakamalt öeldes haprusele.

Kuid South Streamile lisaks olid Putini ja Erdogani kohtumisel teemaks veel Blue Stream 2 gaasijuhtme ehitus, mis lisaks Gazpromile mõjujõudu Türgi viimastel aastatel kiirelt kasvanud maagaasi turul. Juba täna on Türgi sõltuvus Vene gaasist üle kahe kolmandiku ning Ankara maksab iga aasta Gazpromile 15 miljardit dollarit.

Tuumaelektrijaama(de) ning Samsun-Ceyhani naftajuhtme projektid on samuti Vene-Türgi koostöö päevakorras. Viimane annaks Venemaale ilma Bosporust läbimata suurepärase võimaluse Novorossiiskist lähtuvatelt tankeritelt naftat suunata otse Vahemerele.

Kahe riigi kaubavahetus on jõudsas kasvutrendis. Türgi on Venemaa suuruselt viies väliskaubanduspartner. Isegi Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, India ja Jaapan ei küüni Türgi numbriteni. Tõsi, kaubandusbilanss on Ankarale tublisti negatiivne just gaasiimpordi tõttu.

Viimase kolme aasta jooksul on Türgi ja Venemaa liidrid pidanud kümmekond kohtumist, mis peegeldab selgelt poliitiliste suhete kiiret elavnemist kahe riigi vahel.

Venemaa huvi Türgi suunal on mõistagi seotud ka olukorraga Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias, kus Moskva vajab Ankara soosingut endale oluliste küsimuste lahendamisel. Igatahes on Vene-Türgi energiaallianss eilsest saanud uut hoogu, mis peaks omakorda tõsiselt survestama Euroopa Liitu energiakoostöö edendamisel Kaspia mere piirkonnas ning Kesk-Aasias.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave