Tšehhide kingitus paneb mõtlema
Paari tunni eest siia Prahasse Euroopa kolleegidega kohtuma jõudes tabas mind kerge üllatus. Nagu ikka ootas meid hotellis üritusele registreerimine ning väike valik kingitusi Euroopa Liidu eesistujariigilt.
Üks nendest, raamat "Huumor ühendab inimesed", oli tõeliselt huvitav leid. Sellesse 300leheküljelisse raamatusse on kogutud väidetavalt parimad naljad kõigist liikmesmaadest, mõistagi siis ka Eestist.
Asusin huviga vaatama, milliseid nalju Eesti või eestlaste kohta tšehhide koostatud raamatus ka pakutakse. Üllatus ei lasknud aga kaua oodata, sest valdav enamik lugusid ei omanud mingit kokkupuudet meie naljade ega pärimusega. Suur osa puudutas Venemaad või venelasi või hoopiski tüüpilisi blondi või venelase-inglase-ameeriklase nalju.
Paar näidet tšehhide arusaamistest Eestit iseloomustavatest naljadest:
Mis on äri Vene moodi?
Varasta pudel viina, müüa see odavalt ning joo kasum maha.
Või siis selline lugu:
Kaks klassivenda kohtuvad aastaid hiljem.
"Tere! Kuidas sul siis läheb? Kus sa töötad?"
"Tere! Mul läheb hästi. Ma töötan politsei erioperatsioonide osakonnas."
"Mida sa seal teed?"
"Ma töötan inimestega, kellele ei meeldi elu Eestis."
"Ahhaa. Ja mis nendest, kellele meeldib see?"
"Nemad langevad majanduskuritegude osakonna alla."
Kui Eestit, eestlast või meie tavasid mainib mõni üksik lugu sellest valikust (kokku 64 lugu), siis seevastu näiteks üleaedsete soomlaste naljavalik on ikka päris rahvuslik.
Minu arvates on sellel lool kaks moraali. Esiteks näitab see valik ilmekalt, millises kuvandis meid ikkagi kiputakse nägema. Mõnes mõttes on see justkui jätkuks pisiprovokatsioonile, mille korraldasid tšehhi kunstnikud Brüsselis.
Teisalt peaksime ehk selle loo pinnalt mõtlema, miks ei võiks "Heade üllatuste maa" avaldada endast ühe värske mõnusa võõrkeelse naljavalimiku nii netis kui trükis. Minu arvates aitaks see kaasa meie rahvusvahelise kuvandiloo eestistamisele ning meie tuntuse kasvatamisele ka sellise vaatenurga alt nagu on hea huumor.
Üks nendest, raamat "Huumor ühendab inimesed", oli tõeliselt huvitav leid. Sellesse 300leheküljelisse raamatusse on kogutud väidetavalt parimad naljad kõigist liikmesmaadest, mõistagi siis ka Eestist.
Asusin huviga vaatama, milliseid nalju Eesti või eestlaste kohta tšehhide koostatud raamatus ka pakutakse. Üllatus ei lasknud aga kaua oodata, sest valdav enamik lugusid ei omanud mingit kokkupuudet meie naljade ega pärimusega. Suur osa puudutas Venemaad või venelasi või hoopiski tüüpilisi blondi või venelase-inglase-ameeriklase nalju.
Paar näidet tšehhide arusaamistest Eestit iseloomustavatest naljadest:
Mis on äri Vene moodi?
Varasta pudel viina, müüa see odavalt ning joo kasum maha.
Või siis selline lugu:
Kaks klassivenda kohtuvad aastaid hiljem.
"Tere! Kuidas sul siis läheb? Kus sa töötad?"
"Tere! Mul läheb hästi. Ma töötan politsei erioperatsioonide osakonnas."
"Mida sa seal teed?"
"Ma töötan inimestega, kellele ei meeldi elu Eestis."
"Ahhaa. Ja mis nendest, kellele meeldib see?"
"Nemad langevad majanduskuritegude osakonna alla."
Kui Eestit, eestlast või meie tavasid mainib mõni üksik lugu sellest valikust (kokku 64 lugu), siis seevastu näiteks üleaedsete soomlaste naljavalik on ikka päris rahvuslik.
Minu arvates on sellel lool kaks moraali. Esiteks näitab see valik ilmekalt, millises kuvandis meid ikkagi kiputakse nägema. Mõnes mõttes on see justkui jätkuks pisiprovokatsioonile, mille korraldasid tšehhi kunstnikud Brüsselis.
Teisalt peaksime ehk selle loo pinnalt mõtlema, miks ei võiks "Heade üllatuste maa" avaldada endast ühe värske mõnusa võõrkeelse naljavalimiku nii netis kui trükis. Minu arvates aitaks see kaasa meie rahvusvahelise kuvandiloo eestistamisele ning meie tuntuse kasvatamisele ka sellise vaatenurga alt nagu on hea huumor.
Kommentaarid