Mida tähendab Läti valitsuse kukkumine?
Läti valitsus on esimene majanduskriisi ohver Euroopa Liidu liikmesmaade seas. Seda polnud mõistagi raske ka ennustada, kuna majanduse kiire langus kahasse sisepoliitilise haprusega viisid Godmanise valitsuselt jalad alt juba mõni aeg tagasi.
Kahjuks lisab see uudis vaid jõudu juurde sellele negatiivsete sõnumite laviinile, mis lähtub viimasel ajal Balti riikidest ja Ida-Euroopast. Maailmapanga tänane hinnang olukorrale on ränk - meid ootavad ees ettearvamatud ajad.
Loomulikult pole probleemiks üksnes halvad sõnumid, vaid Euroopa idapoolsete riikide tegelikult keeruline majandusseis. Laenumulli lõhkemine on kujundanud olukorra, kus Euroopa võib tõsiselt lõhestuda. Sellele viitas nädala algul Financial Timesi intervjuus ka Maailmapanga president Robert Zoellick.
Ida-Euroopa sisemine stabiilsus on täna suure löögi all. Meie parlamendi tänane otsus eelarvekärpe osas on küll hea ja hädavajalik samm (mida tuleks ka rahvusvaheliselt müüa!), kuid see on vaid piisk suures meres. Eriti veel siis, kui regiooni riigid kõik vaid omasoodu püüavad kriisiga hakkama saada. Viimased on küll mõistagi esmaolulised sammud, kuid Euroopa Liidu siseturu loogika nõuab suuremat koostööd riikide vahel. Seda aga praegu veel väga näha ei ole.
Kahjuks lisab see uudis vaid jõudu juurde sellele negatiivsete sõnumite laviinile, mis lähtub viimasel ajal Balti riikidest ja Ida-Euroopast. Maailmapanga tänane hinnang olukorrale on ränk - meid ootavad ees ettearvamatud ajad.
Loomulikult pole probleemiks üksnes halvad sõnumid, vaid Euroopa idapoolsete riikide tegelikult keeruline majandusseis. Laenumulli lõhkemine on kujundanud olukorra, kus Euroopa võib tõsiselt lõhestuda. Sellele viitas nädala algul Financial Timesi intervjuus ka Maailmapanga president Robert Zoellick.
Ida-Euroopa sisemine stabiilsus on täna suure löögi all. Meie parlamendi tänane otsus eelarvekärpe osas on küll hea ja hädavajalik samm (mida tuleks ka rahvusvaheliselt müüa!), kuid see on vaid piisk suures meres. Eriti veel siis, kui regiooni riigid kõik vaid omasoodu püüavad kriisiga hakkama saada. Viimased on küll mõistagi esmaolulised sammud, kuid Euroopa Liidu siseturu loogika nõuab suuremat koostööd riikide vahel. Seda aga praegu veel väga näha ei ole.
Kommentaarid
Teemast ka: kes on laenumulli lõhekemise eest vastutavad? Pankadest saan aru, on nende huvi raha ringluses hioda ja selle pealt teenida, aga miks valitsused ülekuumenemise vastu midagi ette ei võtnud? Kas tõesti loodeti sellele, et "laenud makstakse kinni laenudega ja nii jääbki"?
Üks valitsus poleks saanud midagi teha, aga Euroopa liit ongi selleks, et tegevusi ja eesmärke koordineerida koos, või mis?
Salasilm.
USA ja tegelikult kogu maailma finantsala järelvalve töö tegemata jätmine lasi suurel mullil tekkida. Mis siis nüüd lainetena ümber planeedikese uhab. Kas riikide poolt tegu sihiliku tegevusega, kahtlen sügavalt. Pigem nagu ikka, kui miski pole keelatud, siis on lubatud - ja seda kasutati hooga ära. Ning müüdi saadud tuletatud finantsinstrumendid mööda maailma laiali.
Olukorrast saame selgust sel hetkel, kui on hinnatud ära saadud kahjud, kelle käes need on ja mis nendega edasi tehakse (toxic asset bank paistab USA/Euroopa tasandil siiani prevalveeriv mõte olema).
Seda siis meie vaatepunktist. Globaalses võtmes muutub ilmselt kõige rohkem USA ja Ida-Aasia majanduste seis. USA tarbimine/teenused ja Ida-Aasia riikide tootmine peab mingil määral tasakaalustuma.
Ennustuse tegemisel peeti teda ka pehmelt öeldes hulluks...
Loodame, et seekord ta vähemalt ei eksi enam, halvas mõttes.
http://www.rate.ee/blogs.php?entry=886233
Kes on süüdi? Mina arvan, et süüdi on ülekuumendamise soodustajad ja "valige meid kuniks meie valitseme ja meie lubame kõike.." idealistid, õhkukirjutajad.
Muidugi nüüd on kergem taga rääkida, eriti kui keegi ei kuulanud, et oli võimalus majandust hoida ülekuumenemise eest.