ÜRO eirab Nürnbergi tribunali otsust

Eile ÜRO peaassamblee kolmandas komitees (sotsiaal- ja humanitaarküsimused) toimunud rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise resolutsiooni eelnõu arutelu ning heakskiitmine on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas kaasaegse Venemaa juhtkonna survel ÜRO eirab Nürnbergi tribunali otsuseid.

Venemaa juhtimisel ning Kuuba, Zimbabwe, Venetsueela, Usbekistani, Tadžikistani, Sudaani, Kõrgõstani ja Benini kaasosalusel algatatud resolutsiooni ("Inadmissibility of certain practices that contribute to fuelling contemporary forms of racism, racial discrimination, xenophobia and related intolerance") tegelikuks mõtteks on luua järjekordne vahend Moskva välispoliitilises võitluses "ajaloo väärtõlgendajate" vastu.

Resolutsiooni projekti tutvustanud Venemaa esindaja rõhuasetus oli selgelt natsismi heroiseerimise teemal. Kuna tuleval aastal möödub 70 aastat Teise maailmasõja algusest, siis valmistub Venemaa sellise eelrünnakuga tõrjuma võimalikke süüdistusi Molotov-Ribbentropi pakti ning toonase Nõukogude Liidu juhtkonna rollist sõja vallapäästmisel.

Sellises propagandatöös näivad kõik vahendid sobivat. Ka see, et resolutsiooniga seatakse sisuliselt kahtluse alla Nürnbergi tribunali vähemalt üks otsus. Dokumendis räägitakse, et Nürnbergis mõisteti hukka SS üksused kui kuritegelikud organisatsioonid. Samas jäetakse just selle resolutsiooni kontekstis väga oluline Nürnbergi tribunali erisus mainimata.

Teatavasti tunnistas 1946. aastal Nürnbergi tribunal SS-i kuritegelikuks organisatsiooniks ühe olulise erandiga: kohtuotsuse kohaselt ei saa selle liikmeiks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid Relva-SS teenistusse ilma kutsutuile valikuvõimalust andmata. Just nendel põhjustel said peale Teise maailmasõja lõppu kümned tuhanded läände jäänud eesti sõjamehed fašismisüüdistusest vabaks.

Venemaa tänasele juhtkonnale on ajalugu mõistagi valikuliselt oluline. Mis ei sobi teenima üldist propagandakampaaniat, see ka vaikitakse maha. Euroopa Liidu esindajad püüdsid seda ebatäpsust seoses Nürnbergi tribunaliga küll parandada, kuid Venemaa ei võtnud seda ettepanekut vastu.

Resolutsiooni projekti hääletamist nõudnud ning sellele ainsa vastuhääle andnud USA põhjendas oma sammu sellega, et esitatud tekst võib piirata inimeste sõnavabadust. Ukraina esindaja selgitas aga oma erapooletust asjaoluga, et dokumenti ei lisatud neo-stalinismi ilmingute taunimist ja kommunismi kuritegude hukkamõistmist.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
The United Nations General Assembly (UNGA / GA) is one of the five principal organs of the United Nations and the only one in which all member nations have equal representation. Its powers are to oversee the budget of the United Nations, appoint the non-permanent members to the Security Council, receive reports from other parts of the United Nations and make recommendations in the form of General Assembly Resolutions.[1] It has also established a wide number of subsidiary organs.[2]

Et Eesti hääletas resolutsiooni poolt või? :|
Anonüümne ütles …
The Economic and Social Council (ECOSOC) of the United Nations assists the General Assembly in promoting international economic and social cooperation and development. ECOSOC has 54 members, all of whom are elected by the General Assembly for a three-year term.

Minu viga.
Anonüümne ütles …
Vot siin oli nüüd võimas uudis välismaailmast, millest justkui lähtub et venevalitsus tegeleb teadlikult nn. sigadustega maailma areenil ja kõik on peenelt planeeritud ja ajastatud. Aga seda on nüüd siis raske ära taibata et vene valitsus ehk puutini brigaad organiseerib teadlikult ja sihikindlalt Eestis rahutusi, rahastab öist vahtkonda, juhendab eestis elavaid greorgi siltide ja lippude omanikke.
Mida on siis need valitsus koridorides kõndivad inimesed õppinud elu jooksul et ei suuda avatud silmadega maailma näha, mida õppetatakse ülikoolides kui kaob ära loogika tunnetus ja lihtne inimmõistus. Keskerakond eesotsas oma opossumiga ja sepikute ning urve palodega on ehedaks näiteks et maailm on kohati äärmustes ajuvaba. Vabandust kui kedagi riivasin aga paljude poliitikute rumalad otsused riivavad samuti igapäev paljusid inimesi.
Anonüümne ütles …
tere,
kas oleks võimalust viidata kuskile
kodulehele kus on olemas täpsemad andmed Gruusia ja Venemaa sõja- kaotuste kohta tehnikas, elavjõus jne. augustikuises sõjas?
Gruusia parlamendi komisjon tegi oma kuulamised, aga sealset infot ei avalikustatud.
Anonüümne ütles …
Marko artikliga nõus. Nüüd ühel teisel, aga seotud teemal: leegioni-teemalised trükised. Kalendrist on juttu tänases Delfis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19916561&l=wlastnews
Saaks kirjastajad eesotsas Aimur Kruusega ise ka aru, millist kahju nad teevad Eestile sellise sõjaaegse propaganda trükkimisega. Väga efektiivne - kahju korraga kahel rindel: siseriiklikult rahvussuhetes ning rahvusvaheliselt Eesti mainele. Põhimõtteliselt sama lugu Genaderi trükitud raamatuga "Eesti Leegion sõnas ja pildis".
Anonüümne ütles …
jeesus maria, Eesti Leegion polnud mingi Gestapo käepikendus. Venelased võivad ju propaganda mõjul pöördesse minna, aga mujal maailmas üldiselt on aru saadud, et nii nagu kõik sakslased polnud natsid, polnud ka teised rahvused, kes sakslaste surve all südima pidid.

Kui Kremli propaganda arvad, et tal õnnestub "natsipaanika" peale mujal mängida, siis elavad nad ikka omatte maailmas: natsiteema euroopat ikka enam ei eruta, on tähtsamatki teha.

Salasilm.
Anonüümne ütles …
kohtuotsuse kohaselt ei saa selle liikmeiks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid Relva-SS teenistusse ilma kutsutuile valikuvõimalust andmata

I think the problem now is not so much in what they did in WW II as in what they do and say now:
Now they say that the men of the Estonian SS Legion were fighting for their freedom and the freedom of their country. But if, as you said, they were forced to fight, how could this fight be a fight for their freedom?

Can a man be forced to fight for his own freedom?

I don't think so.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA