Obama esimene testimine juba käib
USA vastvalitud presidendil Barack Obamal tuleb juba tõsiselt tegeleda mitme rahvusvahelise testiga. Obama reagerringutest ning esimestest hinnangutest võib sõltuda mitme väga olulise rahvusvahelise sõlmküsimuse edasine käekäik.
Olgu see siis Iraani tuumaprogramm, Lähis-Ida rahuprotsess, stabiilsus Pakistanis või meile olulisemalt Ida-Euroopa raketikilbi küsimus - kõigis suundades on avangud tehtud ning Obamal tuleb juba oma positsioone esitada.
Viimastel päevadel on eriti esile tõusnud raketikilbi teema seoses Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kolmapäevase ähvardusega paigutada Kaliningradi oblastisse "Iskander"-tüüpi taktikalised raketid.
Täna on sesosas tekkinud juba parasjagu segaudst. Ühelt poolt teatas Poola presidendi kantselei, et Kaczynski ja Obama telefonikõnes olevat viimane kinnitanud soovi jätkata raketikilbi ülesehitamist Ida-Euroopasse. Sellele järgnes kiiresti Obama välispoliitika nõuniku McDonoughi selgitus, et Obama polevat andnud mingeid lubadusi. Pärastlõunal leidis aset ka Obama ja Medvedevi telefonivestlus, mille sisust pole peale viisakuslausete suurt teada.
Igatahes on seoses raketikilbi teemaga ettearvatult tekkinud esimene Obama katsetus. Moskvas juba hõõrutakse käsi selle üle, et värske president pole andnud kindlat lubadust raketikaitsesüsteemide väljaehitamisega jätkata. Sisuliselt võib ju Obamal õigus olla, kui ta peab tingimuseks süsteemide tehnoloogilise "töövõimekuse testi".
Samas on aga tegemist väga sümboolse situatsiooniga. Kui Obama peaks mingil põhjusel loobuma juba sõlmitud lepetest Poola ja Tšehhiga, viitaks see vähemalt näiliselt Ühendriikide taganemisele Venemaa santaaži ees.
Loodetavasti ametlikult presidendiks saades Obama siiski jätkab raketikaitsesüsteemi rajamist, kuna sellele on oma heakskiidu ju andnud ka NATO oma viimasel tippkohtumisel Bukarestis. Uskuda, et sellest projektist loobumine mahendaks suhteid Moskvaga oleks päris naiivne.
Olgu see siis Iraani tuumaprogramm, Lähis-Ida rahuprotsess, stabiilsus Pakistanis või meile olulisemalt Ida-Euroopa raketikilbi küsimus - kõigis suundades on avangud tehtud ning Obamal tuleb juba oma positsioone esitada.
Viimastel päevadel on eriti esile tõusnud raketikilbi teema seoses Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kolmapäevase ähvardusega paigutada Kaliningradi oblastisse "Iskander"-tüüpi taktikalised raketid.
Täna on sesosas tekkinud juba parasjagu segaudst. Ühelt poolt teatas Poola presidendi kantselei, et Kaczynski ja Obama telefonikõnes olevat viimane kinnitanud soovi jätkata raketikilbi ülesehitamist Ida-Euroopasse. Sellele järgnes kiiresti Obama välispoliitika nõuniku McDonoughi selgitus, et Obama polevat andnud mingeid lubadusi. Pärastlõunal leidis aset ka Obama ja Medvedevi telefonivestlus, mille sisust pole peale viisakuslausete suurt teada.
Igatahes on seoses raketikilbi teemaga ettearvatult tekkinud esimene Obama katsetus. Moskvas juba hõõrutakse käsi selle üle, et värske president pole andnud kindlat lubadust raketikaitsesüsteemide väljaehitamisega jätkata. Sisuliselt võib ju Obamal õigus olla, kui ta peab tingimuseks süsteemide tehnoloogilise "töövõimekuse testi".
Samas on aga tegemist väga sümboolse situatsiooniga. Kui Obama peaks mingil põhjusel loobuma juba sõlmitud lepetest Poola ja Tšehhiga, viitaks see vähemalt näiliselt Ühendriikide taganemisele Venemaa santaaži ees.
Loodetavasti ametlikult presidendiks saades Obama siiski jätkab raketikaitsesüsteemi rajamist, kuna sellele on oma heakskiidu ju andnud ka NATO oma viimasel tippkohtumisel Bukarestis. Uskuda, et sellest projektist loobumine mahendaks suhteid Moskvaga oleks päris naiivne.
Kommentaarid
http://www.myspace.com/barackobama