McCaini võib päästa Bradley efekt

Vähem kui kümme päeva on jäänud USA presidendivalimisteni. Äsja Eestis läbi viidud küsitlus näitab laialdast hoiakut: seekord peaksid võidu võtma demokraadid eesotsas Barack Obamaga. Ka viimased osariikide valijameeste potentsiaalsed jagunemised näitavad Obamale kindlamat liidripositsiooni.

Kuid ometi oleks liiga ennatlik Obamat veel võitjaks kuulutada. Ma ühtin nende analüütikutega, kes arvavad, et 4. novembril tuleb valimistulemus palju pingelisem, kui näitavad praegused küsitlused.

Seejuures võib John McCainil suurimaks lootuseks kujuneda nn Bradley efekt. 1982. aastal California kuberneriks pürginud mustanahaline Tom Bradley juhtis kuni valimispäevani küsitlustes, kuid kaotas ikkagi lõpuks oma valgenahalisele konkurendile. Ka nüüd arvatakse, et Obama tänaste toetajate hulgas võib olla neid, kes privaatselt valimiskasti juures teevad hoopis teise valiku.

Kommentaarid

Marko Mihkelson ütles …
http://www.reuters.com/article/newsOne/idUSTRE49J0LF20081026
26 oktoober, 2008 19:55
Anonüümne ütles …
efekt kirjutatakse eesti keeles ühe effiga.

aga veel:
http://en.wikipedia.org/wiki/Bradley_effect#Possible_reverse_Bradley_Effect
26 oktoober, 2008 20:06
Olev ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
26 oktoober, 2008 23:12
Anonüümne ütles …
Wiki ütleb, et too efekt on nõrgenenud, mõned arvavad, et pole olnudki sellist asja. Selle kinnituseks tuuakse asjaolu, et samal aastal, samas kohas, kuid senati valimistel oli täiesti valge kandidaadi tulemus veel rohkem küsitlustest erinev.

Tõnu
27 oktoober, 2008 12:16
Priit ütles …
Need küsitluste protsendipunktid kõiguvad iga nädal õige korralikult, ei maksa üle intrigeerida ja pakkuda, et Bradley efekt oleks viimane päästerõngas. Samas nõustun, et need valimised võivad tulla väga pingelised, aga välistatud pole ka üllatused - Obama või McCain võidab pika puuga.
28 oktoober, 2008 21:54
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave