2 või 50 hukkunut, vahet ju ei ole

Tänane päev on ilmselt viimaste aegade üks verisemaid üha suuremasse sisekaosesse vajuvas Ingušeetias. Olgugi, et Venemaa ametlikud kanalid räägivad vaid mõnest hukkunud sõjaväelasest, näib tõde olevat palju karmim. Pole välistatud, et tänastes rünnakutes föderaalvägede kolonnide vastu on hukkunud 50 kuni 100 sõjaväelast. Igatahes leiab vihjeid sellele siit ja siit.

Kui rünnaku ulatus ja hukkunute suur arv leiavad kinnitust, siis on see väga selgeks märgiks föderaalvõimude vastu suunatud sissitegevuse märgatavast kasvust. Ja seda mitte üksnes Ingušeetias, mida Ramzan Kadõrov sooviks liita Tšetšeeniaga, vaid kogu Põhja-Kaukaasias.

Viimati leidsid sellise ulatuse ja ohvrite arvuga rünnakud sõjaväekolonnidele aset kümmekond aastat tagasi. Ka siis olid teated juhtunust visad saabuma Venemaa meediasse. Vene tuntud telestaar Svetlana Sorokiona rääkis hiljuti siinkirjutajale, kui keeruline oli 2000. aasta veebruaris NTVl teada saada 84 Pihkva dessantväelase hukkumisest ühes lahingus. Nüüd on päris selge, et selline info on lihtsalt salastatud või avalikkuse jaoks moonutatud.

Kuid peamine on see, et sündmused Põhja-Kaukaasias ei näita mingeid rahunemismärke. Pigem vastupidi. Kadõrovi terror Tšetšeenias võib küll olukorda teatud piirini rahustada, kuid tegelikult on föderaalvõimud vastakuti tõelise püssirohutünniga. Ning ega süvenev finantskriis ja langev naftahind siin eriti kasuks ei tule.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
demokraatlikus riigis oleks see löönud suuri laineid ja aru oleks pidanud andma nii mõnigi tegelane.
venemaa oskab summutada väga edukalt negatiivset infot.
selle tulemusena miskit ei muutu. represseeritakse edasi põlisrahvaid. lääs on vait kuna vene ametlikest kanalitest miskit ei tuile. telepilt puudub. seega pole millest rääkida.
mingi aja möödudes ilmud kuskil youtubes video sellest sünmusest.
19 oktoober, 2008 16:06
Marko Mihkelson ütles …
Täiesti nõus. Ka tänased uudised Ingusheetiast ei lohtua. Asi liigub suurema konflikti suunas.
20 oktoober, 2008 20:24
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave