Jüri Mõis soovib Eestilt võimatut

Kunagi ise poliitikuna kätt proovinud Jüri Mõis arvab täna, et Eesti peaks muutma oma välispoliitikat Venemaa suunal Soomega sarnasemaks ning püüdma idanaabriga hästi läbi saada. Õigupoolest pole ta ainus Venemaaga äri ajav ettevõtja, kes sellise mõttega on hiljuti lagedale tulnud.

Sellise hoiaku tõuketeguritest võib täiesti aru saada. Kes ei tahaks, et naabritega oleks suhted korras ning äri õitseks. Eestis pole minu teada ühtegi tõsist erakonda, kelle eesmärgiks poleks heanaaberlikkuse taotlemist kõigi lähiriikidega, sealhulgas Venemaaga.

Küsimus on pigem selles, mida heanaaberlikkuse või normaalsete suhete all silmas peetakse. Kas selleks on eeskätt erahuvi, mis tunnistab vaid kitsaste eesmärkide saavutamist? Või tähendab see eeskätt rahvuslikku huvi, mille sisuks on kõige muu hulgas ka riigi ja tema kodanike julgeoleku tagamine?

Riikidevaheliste heanaaberlike suhete aluseks on eeskätt mõlemapoolne tahe neid suhteid vastastikku kasutoovalt edendada. Loomulikult võib ka lähtuda vasallriigi staatusest, kus üks pool dikteerib teisele kõik suhete reeglid. Ma ei usu, et seda viimast Mõis ja Vähi sooviksid.

Soome ja teiste Põhjamaade eeskätt ajalooline taustsüsteem on sedavõrd erinev, et ehitada lootus pelgale finlandiseerumismudelile täna ei tööta. Selleks peaks Eesti astuma välja NATOst ning loobuma täielikult iseseisvast välispoliitikast. Ja see ei tähenda mingil viisil paralleeli Soomega.

Mõis ning temaga sarnaselt ohtlikke illusioone rajavad ettevõtjad võiksid kasvõi korrakski meenutada, et Venemaa tänase peaministri Vladimir Putini jaoks on Nõukogude Liidu lagunemine 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Ka Eesti taasiseseisvumine on seeläbi katastroof, mitte vastupidi.

See on kahjuks see pinnas, millele on tänane Venemaa eliit rajanud oma suhted naabritega. Eriti siis nendega, kes vähem kui paarkümmend aastat tagasi kuulusid Nõukogude Liidu koosseisu. See on esmane ja peamine põhjus, miks Eesti-Vene suhted on viimastel aastatel jahenenud.

Veelkord, riikidevahelisi suhteid ei muudeta valimisprogrammidega ega ka üksikute poliitikute tegevusega. Liiati siis veel suhteid Venemaaga. Mida on andnud Eestile Savisaare leping Putiniga?

Millal ükskord saadakse aru, et pole olemas mingit võlukepikest läbimurrete saavutamiseks Eesti-Vene suhetes. Me peame olema lihtsalt kannatlikud üle elama suhete madalseisu ilma enda riigi ja rahva julgeolekut ohtu seadmata. Ja ikkagi, see võib tunduda unistusena, kuid ma olen veendunud, et ka Venemaa pääseb ükskord autoritaarsuse ning naabriviha nõiaringist.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Jüri Mõisa käeproovimisest poliitikas ei meenu nagu suurt midagi. Küll on ta aga meedias jätnud jälje kelkimisega, et ta pole elus ühtki raamatut läbi lugenud... Seda hämmastavam, et Jüri Mõisa arvamusest sai näiteks AK põhilugu!!! Paraku on Eesti ajakirjandus sama pealiskaudne kui nii mõnegi "poliitiku" analüüsivõime, sh. Jüri Mõisal.

Arvan, et väga vale on seada Soome välispoliitikat negatiivse eeskujuna hoiatavaks näiteks. Soome poliitikutel ja diplomaatidel on tegelikult vägagi selge pilt sellest, mis Venemaal tegelikult toimub (vähemalt neil, kes lugeda viitsivad ja oma infot nt. PBKst ei saa). Tänane Helsingin Sanomat avaldas artikli Suomen suurlähettiläillä tiukkoja kantoja Venäjään, milles tsiteeritakse Soome diplomaatide hinnanguid Venemaa sise- ja välispoliitikale.

Tegemist on välisminister Stubbi poolt palutud arvamustega rahvusvahelisest olukorrast Gruusia sõja järel. Suursaadikute hinnangud on karmid. Suursaadikute hinnangul toimib koostöö Venemaaga huvidel mitte aga ühistel väärtustel nagu näiteks demokraatia. Mõned tsitaadid:
„Venemaa ei saavuta kunagi naabrite usaldust, kui ta ei tee lõpparvet oma minevikuga. Venemaa ei hooli ühiselt kokkulepitud reeglitest. Hiina kutsus maailma endale külla, Venemaa näitas maailmale keskmist sõrme“.
Anonüümne ütles …
Putinil paistab olema hetkel tõsiseid probleeme (viimane kohtumine Timošenkoga). Temaga on ilmselt tõesti väga raske suhelda.

Aga Kasjanov näiteks - kas tema on ka Venemaa, kellega ei ole võimalik suhelda?
Anonüümne ütles …
Marko Mihkelsoni argumendid on totrad ja täielikus vastuolus NATO endise ja ilmselt ka praeguse peasekretäri seisukohtadga. NATO olemasolu mõte ei ole konfrontatsiooni õhutamine ja sel moel ühe või teise liikmesriigi rahvuslike huvide kaitsmine, vaid koostöö ja demokraatia edendamine, uute eraldusjoonte mahamärkimise ja nende taga klähvimise vältimine. Uus Venemaa ei ole siiski endine kommunistlik N Liit. Jeltsini Venemaa, ehkki alles liiduvabariigi staatuses, tunnustas esimesena Eesti iseseisvust.
Anonüümne ütles …
endelk, sa räägid nagu lord Robertson nn. uuest Venemaast. Pärast Georgiaga peetud nn. augustisõda peaks juba ammu selge olema, et nn. uus Venemaa on see sama, ainult uues kuues. Jeltsini aegne Venemaa oli olemuslikult väga erinev Putin-Medvedevi omast, sest tegemist oli demokraatiaga, kus mingil määral toimis võimude lahusus. Samuti ei olnud Jeltsini aegne Venemaa Läänega niisuguses konfrontatsioonis nagu on praegune.
tambet ütles …
uus Venemaa on mõnes mõttes veelgi kokkuklopsituma ideoloogiaga, kui endine NL. Täielik pudru NLiidu aegsest suurriiklikust käitumisest+alaväärsuskompleksist+tsarismist.
Eks ideoloogilisele segadusele viitavad ka kõik need vastuoluliste tulemustega küsitlused, kus inimestelt on küsitud suhtumist läände.
Anonüümne ütles …
J.Mõis on ikkagi kuldajastu laps, kus 70-80 paiku olid aktiivsemad isikud jõudnud kolhooside kuldajastu tippu! Partorgide poegadest rääkimata..

Ka minu isal polnud häda midagi, kuid juba isade-isad pidid siberis aastaid veetma..

Kahjuks päris tume maa on uskuda, et 100% venemaale kuuletuda ja oodata kuldajastut- ennem kuldajastut oli ju öine vahtkond-
rüüstati külasi..

Jään siiski poliitiliselt tahaplaanile. Pole minu otsustada tuleviku üle! Selleks olete ju teie.
Anonüümne ütles …
2Marko:
Why you hate Russia so much? I understand that this is a good source of cash for you but it doesn't give you any rights to say shit about Russia. Don't forget about your südametunnistus even though your bosses don't have an unambiguous translation of this word in their language.

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?