Tulemas on väga oluline nädal

Eelolev nädal saab paljuski määravaks, millisel toonil ja viisil jätkuvad lähiajal suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Nii liikmesmaade välisministrite kui hiljem valitsusjuhtide kohtumisel saab üheks teravamaks teemaks kindlasti Vene küsimus. Lisaks tuleb 15. oktoobril Genfis kokku rahvusvaheline konverents Vene-Gruusia konflikti järelmite osas.

Üleüldse esmaseks eelduseks mingisuguste edasiste sammude astumiseks oli Venemaa kohustus täita Medvedevi-Sarkozy rahuplaanis kokkulepitut. Tänaseks on selge, et Venemaa pole võetud kohustusi täiel määral täitnud. Mitte üksnes see, et Venemaa pole tõmmanud vägesid tagasi konfliktieelsetele positsioonidele, vaid seda pole tehtud ka nn puhvertsoonidest.

Lisaks teeb olukorra keeruliseks seegi, et Venemaa on tunnustanud ühepoolselt Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust ning nõuab nende kaasamist nii Genfi konverentsil kui teistes rahvusvahelistes aruteludes.

Euroopa Liit on väga raske valiku ees. Kui täna vaadatakse Moskva poolt auklikuks lastud leppele ja täitmata kohustustele läbi sõrmede, siis on tulevikus veelgi raskem mingeidki toimivaid kriisilahendusi eeldada.

Kindlasti pole liikmesmaadel siin täit üksmeelt. Tänase seisuga leiab suurem osa riike, et Venemaale võiks täna andeks anda ning naasta suhete juurde stiilis business as usual. Sellele on kaasa aidanud Venemaa oma väga aktiivse diplomaatilise tegevusega.

Samas peaksid Euroopa Liidu liikmesmaad siiski väga hoolikalt kaaluma oma edasisi samme. Kõige parem oleks, kui sellel nädalal ei tuleks sõnumit sellest, et Euroopa Liit ja Venemaa jätkavad partnerluskõnelusi. Teatavasti katkestati need 1. septembri erakorralisel ülemkogul.

Eurooplased peaksid esiteks siiski läbi viima lubatud suhete auditi, nõudma selgelt oma dokumentides seoses Venemaaga Gruusia territoriaalse terviklikkuse austamist (välistades muidugi separatistide osalemise rahvusvahelistel foorumitel), võtma kasutusele okupatsiooni termini seoses Vene vägede jätkuva paiknemisega Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Kõige olulisem on võimalikult suurema üksmeele saavutamine Euroopa Liidu liikmesmaade vahel. Euroopa Liidu juhtriik Prantsusmaa ei tohiks selles küsimuses lähtuda vaid suurte(st) huvidest, vaid võtma arvesse ka ühenduse terviklikud julgeolekuhuvid. Kõigi nende arutelude juures võiksid ministrid omavahelistes nööbivestlustes vastata küsimisele, miks ja kelle vastu on suunatud Venemaa eilsed ja tänased raketikatsetused.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?