Hea uudis Gruusiale - toetus on tugev!

Enam kui nelja miljardi dollari lubamine rahvusvaheliste doonorite poolt on Gruusiale muidugi väga hea uudis. Arvestades üleilmset finantskriisi on lubatud summa (4,5 miljardit dollarit) oluliselt suurem sellest, mida algselt loodeti.

Sellise suure toetussummaga väljendasid rahvusvahelised doonorid ühemõttelist toetust Gruusia vabaduspüüdlustele ning ka riigi territoriaalsele terviklikkusele.

ÜRO ja Maailmapank on arvutanud, et eeloleva kolme aasta jooksul vajab Gruusia 3,25 miljardit dollarit põgenike aitamiseks ning sõjapurustuste likvideerimiseks.

Nüüd on esmaoluline, et Gruusia suudaks sedavõrd suurt abisummat võimalikult efektiivselt hallata. Sellest võib kujuneda kogu Gruusia tulevikule üks olulisemaid küsimusi. Kui Tbilisi suudab ilma sisemise segaduseta kujunenud olukorrast välja triivida, siis on riigil kindlasti palju kindlam ka tulevikus vastu seista võimalikele ohtudele.

Kahjuks pole Venemaa tänaseni lõpetanud massilist vihapropagandat Gruusia aadressil. See aga näitab, et Moskvas pole lõpuni maha maetud osaliselt ebaõnnestunud augustisõja peamist eesmärki - Saakašvili kõrvaldamist võimult.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
расист
зиг хайль
22 oktoober, 2008 19:16
mativanapilt ütles …
No nüüd Marko olete kuulsaks saanud.
See eelmine kommentaar näitab, et teema on kellelegi hinge läinud.
Jälgin alati Teie blogi ja kindlasti on ka kommentaarid huvitavad olnud,aga nii jõulist ja väljendusrikast
ei ole siin blogis veel kohanud
23 oktoober, 2008 10:42
Anonüümne ütles …
Ma igal juhul annaksin 4 miljardit gruusiale ning peale edasist venemaa jama ka 10 miljardit austraaliale, et nad ei annakse venemaale tuumakütust.
80 miljardit $ Iraani minemapühkimiseks-
900 miljardit venemaa riigipöörde katseks.

Vot tak,

994 miljardit on tänapäeval väike raha.
23 oktoober, 2008 17:29
Anonüümne ütles …
andku kogu eesti raha vennadele grusiinlastele, meil on ressursse ju palju
24 oktoober, 2008 15:58
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave