Ühest kohtumisest Putini juures
Igal laupäeval koguneb kas Kremlis või Moskva lähedases Novo-Ogarjovo residentsis Venemaa presidendi juhtimisel nn uue aja poliitbüroo, kus käiakse läbi kõik mõõtuandvad teemad. Kuigi Putinil on ka veel kitsam ja intiimsem nõukoda (nn köögikabinet), on laupäevane poliitibüroo kohaks, kus sisuliselt valmistatakse ette otsused ühes või teises küsimuses.
Informatsioon nende kohtumiste päevakorrast, sisust ja otsustest on mõistagi kinnine, mistõttu ei suuda peale asjaosaliste keegi järge pidada. Kohtumisel osalevad tavaliselt kõigi nn jõuministeeriumite ja ametkondade juhid, kusjuures teinekord kutsutakse vastavalt teemadele sinna osalema ka külalisi.
Ühel hiljutisel seesugusel kohtumisel Putini juures, mis leidis aset aprilli algul, olevat paari tunni jooksul arutatud, mida teha Eestiga. Ikka seonduvalt Tõnismäe monumendi ja selle teisaldamiskavaga.
Kohtumisel viibinud inimese kinnitusel (jätan allika siin mõistetavalt enda teada) oli Venemaa president võtnud algusest peale jäiga ja kompromisse välistava hoiaku. See polnud esimene kord, mil Putinil tuli kokku puutuda Teise maailmasõja kontekstis Eesti-Vene suhetega.
Kahjuks pole teada (vähemalt minul), kuidas möödus arutelu ning milliseid ideid välja käidi. Küll on aga teada see, milleni jõuti. Väidetavalt olla võetud vastu otsus, et juhul, kui Eesti valitsus otsustab pronkssõduri teisaldada, ei järgne sellele Venemaa poolt mingeid avalikke sanktsioone (ei majanduslikke ega poliitilisi). Küll aga olevat juba praegu olemas nimekiri Eesti ettevõtjatest Venemaal, kelle suhtes asutakse rakendama administratiivseid mõjutusvahendeid (mida iganes siis selle all mõista). Seega on siiski kavas rakendada varjatud majandussanktsioone.
Diplomaatiline retoorika on jäik ning kompromissitu, suunatuna nii Eesti kui Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide aadressil. Viimase kinnituseks on ka eilne diplomaatiline noot Venemaa poolt. Moskva meelest võimalusi suhete normaliseerimiseks lähiaegadel ei ole.
Informatsioon nende kohtumiste päevakorrast, sisust ja otsustest on mõistagi kinnine, mistõttu ei suuda peale asjaosaliste keegi järge pidada. Kohtumisel osalevad tavaliselt kõigi nn jõuministeeriumite ja ametkondade juhid, kusjuures teinekord kutsutakse vastavalt teemadele sinna osalema ka külalisi.
Ühel hiljutisel seesugusel kohtumisel Putini juures, mis leidis aset aprilli algul, olevat paari tunni jooksul arutatud, mida teha Eestiga. Ikka seonduvalt Tõnismäe monumendi ja selle teisaldamiskavaga.
Kohtumisel viibinud inimese kinnitusel (jätan allika siin mõistetavalt enda teada) oli Venemaa president võtnud algusest peale jäiga ja kompromisse välistava hoiaku. See polnud esimene kord, mil Putinil tuli kokku puutuda Teise maailmasõja kontekstis Eesti-Vene suhetega.
Kahjuks pole teada (vähemalt minul), kuidas möödus arutelu ning milliseid ideid välja käidi. Küll on aga teada see, milleni jõuti. Väidetavalt olla võetud vastu otsus, et juhul, kui Eesti valitsus otsustab pronkssõduri teisaldada, ei järgne sellele Venemaa poolt mingeid avalikke sanktsioone (ei majanduslikke ega poliitilisi). Küll aga olevat juba praegu olemas nimekiri Eesti ettevõtjatest Venemaal, kelle suhtes asutakse rakendama administratiivseid mõjutusvahendeid (mida iganes siis selle all mõista). Seega on siiski kavas rakendada varjatud majandussanktsioone.
Diplomaatiline retoorika on jäik ning kompromissitu, suunatuna nii Eesti kui Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide aadressil. Viimase kinnituseks on ka eilne diplomaatiline noot Venemaa poolt. Moskva meelest võimalusi suhete normaliseerimiseks lähiaegadel ei ole.
Kommentaarid
pyhapaevases NYT valjaandes, ehk huvitav lugeda. Kajastab raadiojaamadele riiklikku ettekirjutust mis uudiseid edastada.
Kristjanile: peaasi, et illusioone vähem oleks ning teadmist ja ettenägemist rohkem.
Ju ta on sul olemas. Ja ma usun et ta räägib meeleldi seda sama (ametlike sanktsioone ei tule, küll aga kiusatakse arimehi jms) igale ajakirjanikule.
JM