Häda mõistuse pärast
Nii nagu mõni päev tagasi siinsamas kirjutasin, käivitas Venemaa Eesti vastased varjatud majandussanktsioonid. Seda ei tehta riiklikul tasemel, vaid läbi ametkondliku surve või siis ettevõtlusringkondade kaasamise.
Ärileht "Vzgljad" kirjeldab oma tänases artiklis, kuidas Venemaa supermarketid on keelamas Eesti kaupade müüki ning kuidas lihatootjad on keeldumas Eesti sigadest.
Varem on tulnud uudiseid, et näiteks Kamtšatka poolsaarel (meist 11 ajavööndit eemal) on kauplused välja riputanud teadaanded, et neilt pole mõtet Eesti kaupu küsida. Samuti on kuulda, et transiidiettevõtted on allumas Putini korraldusele ning ümber suunamas oma kaubavoogusid.
Moskva linnapea Juri Lužkov läks veelgi kaugemale ja nõudis kõigi majandussuhete katkestamist Eestiga. Lužkov on tuntud emotsionaalsete avalduste poolest, kuid sellele vaatamata võtavad käskutäitvad ametnikud tänaste Venemaa ülemuste juttu puhtama kullana kui varem.
Seega pole välistatud, et lähematel päevadel ja nädalatel võivad Venemaaga kaubandussuhteid omavad ettevõtted põrkuda emotsionaalse vastuseisuga. Võidakse rakendada erinevaid administratiivse surve mehhanisme, alates büokraatliku paberimajanduse võimalustest kuni otsese ähvardamiseni.
Kuid juba praegu võib öelda, et sarnased sanktsioonid ei ole kuigi efektiivsed. Nagu oleme varasemaltki kogenud ning äsja näinud Gruusia pealt, siis seesugune käitumine pole lihtsalt jätkusuuteline.
Sellised sanktsioonid lihtsalt ei ole 21. sajandi mall ning Venemaa peaks taandama vastasseisu otsimise partnerlusega. Muidugi, kui see ikka mahub Kremli agenda piirimaile. Meie vastu on ju sanktsioone või majanduspiiranguid rakendatud varemgi. Kas tõesti pole need õpetanud, et tulemused on täpselt vastupidised ametliku Moskva lootustele.
Eesti valitsus peaks tõsiselt kaaluma teema tõstatamist Euroopa Liidu ministrite tasemel ning võtma kindla positsiooni, et Euroopa Liidu kõnelused partnerlusleppe uuendamiseks Venemaaga ei saa alata enne, kui Moskva on sarnasest survemehhanismist loobunud
Ärileht "Vzgljad" kirjeldab oma tänases artiklis, kuidas Venemaa supermarketid on keelamas Eesti kaupade müüki ning kuidas lihatootjad on keeldumas Eesti sigadest.
Varem on tulnud uudiseid, et näiteks Kamtšatka poolsaarel (meist 11 ajavööndit eemal) on kauplused välja riputanud teadaanded, et neilt pole mõtet Eesti kaupu küsida. Samuti on kuulda, et transiidiettevõtted on allumas Putini korraldusele ning ümber suunamas oma kaubavoogusid.
Moskva linnapea Juri Lužkov läks veelgi kaugemale ja nõudis kõigi majandussuhete katkestamist Eestiga. Lužkov on tuntud emotsionaalsete avalduste poolest, kuid sellele vaatamata võtavad käskutäitvad ametnikud tänaste Venemaa ülemuste juttu puhtama kullana kui varem.
Seega pole välistatud, et lähematel päevadel ja nädalatel võivad Venemaaga kaubandussuhteid omavad ettevõtted põrkuda emotsionaalse vastuseisuga. Võidakse rakendada erinevaid administratiivse surve mehhanisme, alates büokraatliku paberimajanduse võimalustest kuni otsese ähvardamiseni.
Kuid juba praegu võib öelda, et sarnased sanktsioonid ei ole kuigi efektiivsed. Nagu oleme varasemaltki kogenud ning äsja näinud Gruusia pealt, siis seesugune käitumine pole lihtsalt jätkusuuteline.
Sellised sanktsioonid lihtsalt ei ole 21. sajandi mall ning Venemaa peaks taandama vastasseisu otsimise partnerlusega. Muidugi, kui see ikka mahub Kremli agenda piirimaile. Meie vastu on ju sanktsioone või majanduspiiranguid rakendatud varemgi. Kas tõesti pole need õpetanud, et tulemused on täpselt vastupidised ametliku Moskva lootustele.
Eesti valitsus peaks tõsiselt kaaluma teema tõstatamist Euroopa Liidu ministrite tasemel ning võtma kindla positsiooni, et Euroopa Liidu kõnelused partnerlusleppe uuendamiseks Venemaaga ei saa alata enne, kui Moskva on sarnasest survemehhanismist loobunud
Kommentaarid
Transiidi võib ju Venemaa viia ümber Eesti, aga kauaks sedagi lõbu neile jätkub. Varsti on nad juba kõigiga tülis.
ma saan aru, kui lihtkodanikud räägivad, et valitsus või riigikogu "peaks" seda tegema ja "peaks" teist tegema.
aga kui tipp-poliitik räägib, et poliitikud "peaks" midagi tegema, siis tekib küsimus, et millest selline impotentsus.
teie ise oletegi ju need, kes "peaks" neid asju tegema. saage aru, vastutust ei ole enam kuhugi mujale lükata.
Aga mis puutub valitsusse ehk välisministeeriumisse, siis loomingulisust ning aktiivsemat Vene propagandale vastutöötamist võiks rohkem küll olla.
Minu meelest oleks hea aeg maailmale meelde tuletada, kuskohast sakslased enne teist maailmasõda kontsentratsioonilaagrite pidamist õppisid.
Seal peaks kajastuma Eesti ajalugu, ausad faktid ja eestlaste kaalutlused koos selgete põhjendustega.
Hetkel tegutsevad kümned, kui mitte sajad tavalised eestlased maailma uudistefoorumites ja üritavad vastu panna seal lokkavale Vene propagandale (igas foorumis on olemas venelased, kes ajavad nagu ühest suust ühte juttu). Foorumid ei ole küll primaarne kanal, aga samas on neid palju ja inimesed mujal maailmas ikkagi loevad neid. Kui seal oleks valdav ainult Vene poole nägemus, oleks see Eestile järjekordne kaotus, selle asemel, et tekkinud olukorda oma olukorra tutvustamiseks ära kasutada.
Kohati on küll tunne, et Eesti võimud võiksid teha rohkem ja me teeme hetkel seda tööd, mida võiks teha mõni valitsuse teenistus: s.o. valgustada maailma sellest, mis toimub. Ka YouTube'i videote linkidele on maailma foorumites aktiivselt osutanud tavalised eestlased.
Hetkel ma isegi ei leidnud venekeelset lehte, mis oleks korralik ja kus oleks Eesti ajalugu erapooletult ja kokkuvõetult kirjas. Ei ole head infoallikat, mida inimestele linkida.
Väliskomisjon arutab täna oma istungil Vene-Eesti suhete seisu ja neid samme, mida astutakse või peame astuma Venemaa surve taandamiseks.
Vene vägedest. Ei tea informatsiooni, et seesugune mõttekäik võiks üldse olla Venemaa poliitilisel tipptasandil. Samas, eelmisel nädalal avaldatud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et 22 protsenti venemaalastest näeksid N. Liidu taasloomist koos Balti riikide anastamisega. Seega pinnast manipulatsiooniks on.
Infosõjale vastuseisust. Arvan, et Eesti valitsus peab tegema kiired järeldused ning astuma sammud, et Venemaa poolt laiahaardelisele propagandasõjale jõuliselt vastu astuda. Meid rünnatakse laial rindel ja me peame sellele vastu seisma. Üks idee lisaks paljudest on ETV24 portaali kiire inglise ja vene keelde teisendamine, lisaks Balti riikide lõikes mõjusa Vene riiklikule propagandale alternatiivse venekeelse telekanali loomine. Viimast teemat püüan blogis lähemalt läbi kirjutada.
Mida sellest asjast arvavad ja ette võtavad meie riigimehed?