Brüssel võttis arvamuse kuulda

Kuulsin täna oma Brüsseli sõpradelt, et esmaspäeval euobserver.com-is avaldet minu arvamuslugu Venemaast ja energiajulgeolekust, millele tegin viite ka ühes varasemas bloginupus, on leidnud kiiret tähelepanu ja vastukaja Euroopa Parlamendi liikmete hulgas.

Väliskomisjoni uus esimees Jazek Saryusz-Wolski, kes on üks tuntumaid nimesid Poola saadikutest Brüsselis, pühendas oma eilses esinemises Euroopa rahvapartei energiajulgeoleku seminaril päris mitu lõiku minu artiklis esitatud mõtete kordamisele. Seejuures mõnes osas olid tekstid peaaegu kattuvad.

Energiajulgeolek näib püsivat lausa 24 tundi kõikvõimalike kohtumiste ja arutluste päevakorras, mida praegu Euroopas peetakse. Ka oma tänasel lõunasöögil Rootsi parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Urban Ahliniga rääkisime suurema osa ajast just nimelt energiateemadel, sealhulgas Läänemere kurikuulsast gaasitrassist.

Gaasijuhtme teema on taas muutumas väga aktuaalseks, sest Euroopa Investeerimispanga president Philippe Maystadt ütles tänasel pressikonveentsil, et seoses mitme Euroopa Liidu liikmesriigi vastuseisuga sellele projektile ei saa pank seda finantseerida. "Me vajame üksmeelt," olla öelnud Maystadt.

Gaasijuhtme ehituse üks ristiisasid, ekskantsler Gerhard Schröder tulistas vastu, et projekt viiakse tingimata ellu ning sellel pole ei keskkonnaalaseid ega poliitilisi takistusi. Samas on siiski selge, et projekti tegelik ellurakendamine saab olema oodatust tunduvalt keerulisem, aeganõudvam ja kulukam. Mida aeg edasi, seda suuremaks võib kasvada ka Läänemere äärsete riikide vastasseis sellele.

Soome parlamendi välisasjade komisjon juhtis neil päevil samuti tähelepanu asjaolule, et Vene sõjaväe liikumine ja kontroll Soome lahel ja Läänemerel suureneb pidevalt. Põhjuseks nii Peterburi ümbrusse rajatud naftaterminalide läbilaskevõimsuse suurenemine kui ka kavandatav gaasijuhe.

Siinkohal on paslik meenutada kadunud president Lennart Meri, kes juba paari aasta eest hoiatas, et Venemaa kasutab gaasijuhtme ehitust ka oma strateegilise ja sõjalise kohaloleku kindlustamiseks Läänemerel. Kui see peaks teostuma, siis oleme tõepoolest taas omalaadses kotis.

Ülaltoodu peaks olema piisavaks põhjuseks sellele, et ka Eesti vaatamata valimishullusele siiski suudaks teema kohta arvata enamat mõminast. Tõstan selle küsimuse taaskordselt homme väliskomisjonis. Kohal on ka välisminister Urmas Paet.