Venemaa mõju Eestis kasvuteel

Nendel päevadel on ilmumas Isamaa ja Res Publica Liidu järjekordna lehenumber. Võtsin selles kirjutada lühikommentaari Vene mõjude kasvust Eestis ning praeguse valitsuse tegevusetusest. Esitan selle siin tervikuna:

"Hiljutisel kohtumisel poetas üks Venemaa nimekas poliitik mulle, et „meil läks kenasti korda Eesti raudtee tagasi osta”. See tuli nii siiralt ning vahetult, et jäi mulje, et tegemist oli mitte Venemaa, vaid Eesti valitsuserakonna esindajaga. See on paraku vaid üks ilmekas viide viimaste kuude arengutele, mille ühisnimetajaks on Venemaa üha kasvav mõju Eesti sisepoliitilistele otsustele.

Eesti praegune valitsus eesotsas peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga on korduvalt eiranud tõsiasja, et ühe koalitsioonierakonna – Keskerakonna leppeline seos Venemaa ainuparteiks pürgiva Ühtse Venemaaga mõjutab kui mitte otseselt, siis kaudselt kogu valitsuse otsustusruumi.

Ansip võib küll kuulutada, et ta ei ole allunud välisele survele, kuid samas jätab valitsuse tegevus(etus) mulje vastupidisest. Filatovi kodakondsusskandaal, Severstaltransi jõuline laiutamine meie strateegilises transiidisektoris, Ühtse Venemaa varjamatu huvi raudtee tagasiostu vastu ja nii edasi ja nii edasi.

Loomulikult on väikeriigil suurte mõjutajate vastu raske seista. Siin ei maksa illusioone teha, et tänases maailmas suudab olla keegi täiesti sõltumatu. Samas on päris selge, et ka sellises mõjuda maailmas on otsuste tegemisel jätkuvalt aktuaalsed ühe või teise riigi rahvuslikud huvid. Ma ei ole lõpuni kindel, et praegune valitsus seab meie rahvuslikud huvid kõrgemale erakondade kitsastest kasuplaanidest.

Kurb on siin see, et nende võimalike kasuplaanide hinnaks on Eesti iseolemise ning suveräänsuse suhtes selgelt vaenuliku tegevuse soosimine või sellest mitte väljategemine. Osati võib see olla tühine ning nähtamatu, kuid samas ajapikku strateegilist eesmärki teeniv – hoida Eesti Euroopa tuumikust eemal ning suurendada Venemaa mõju.

Samas ei ole viimastel kuudel tõsise surve alla sattunud Eesti paraku erand. Venemaa välispoliitika on eriti viimasel paaril aastal muutunud nii vahetute naabrite kui näiteks läänemaailma suhtes pigem vastandeid kui partnerlust otsivaks. Venemaa tunnetab jõudu ning ei malda seda kasutamast.

Selletõttu on äärmiselt oluline, et Eestis peagi vahetuv valitsus moodustuks kõigele lisaks ka selle äratundmise järgi, mis on oluline meie rahvuslikule julgeolekule. Isamaa ja Res Publica Liidul on siin anda kaalukas panus."