Eesti peaminister võiks Prodilt õppida

Mitte väga sageli ei kuku valitsused välispoliitika tõttu. Kuid just nii see juhtus äsja Itaalias. Romano Prodi juhitud kirju vasakpoolne valitsus ei suutnud kokku leppida, mida teha missiooniga Afganistanis ja ning kuidas suhtuda USA sõjaväebaasi Põhja-Itaalias. Hääletus Senatis lõi koalitsiooni lõhki.

Valitsuskriisid pole Itaalias ju mingi haruldus, kuid sellest viimasest võiks näiteks Eesti peaminister siiski midagi kõrva taha panna. Ühe riigi rahvusvaheline maine ning võime sihikindlalt tegutseda pole mängukannid. Sellest sai kogenud Prodi aru ning palus presidendil valitsus laiali saata.

Kahjuks on Eestis viimasel ajal antud liiga palju indulgentse koalitsiooni kuuluvate erakondade avalikele sahkerdamistele ning vassimistele, mistõttu tundub pidev valitsusesisene vastuolu riigi välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes lapsemänguna. Kahju, selline kanapimedus võib meile väga kurvalt kätte maksta.

Ainus hea lootus on siiski, et veidi enam kui nädala pärast on valimised:)

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ok, see et me kõik teiste silmades pindusid ja palke näeme, ei üllata kedagi. Peaminister võiks õppida sellelt, teiselt ja kolmandalt, see on selge, ja see ONGI nii.

Aga mis vigu teed poliitikas sina ise, Marko Mihkelson? Mida peaksid ise teistmoodi tegema ja kallelt õppima?
23 veebruar, 2007 08:09
Marko Mihkelson ütles …
Hea anonüümne: loomulikultpole veatuid inimesi, veelvähem poliitikuid. Kuid on teatud piirid, millest üleminek teeb sind iga järgmise otsuse tegemisel või tegemata jätmisel nõrgemaks. Oskus on neid piire tunnetada. Iga hinna eest võimul püsimine pole demokraatlikele valitsustele siiski mitte päris kombeks. Just see on küsimus, millele osundan ja jään osundama.
23 veebruar, 2007 08:20
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

Uus näide viha külvavast propagandast

Vene telekanal RTR näitas oma õhtuses uudistesaates oodatult üdini propagandistlikku Eesti-vastast uudisnuppu täna Sinimägedes toimunud mälestusürituselt. See oli järjekordne annus vihkamist ning "ajaloo võltsimise" vastu võitlemist oma "tuntud headuses". Kui võtta tavavenelase kontekst, kes jälgib seda uudist kusagilt Venemaa väikelinnast, siis jääb Eestist küll mulje, et ainukesteks oma riigi patriootideks on Mark Sirõk ja temasugused. Ülejäänud (ehk siis tegelikult kogu eesti ühiskond) on fašistid, kes "vihkavad Venemaad ning püüavad taaselustada natsismi". Loomulikult oli Vene välisministeerium pühapäevale vaatamata kiirelt teinud pressiteate, milles taunis Sinimägede üritust ning hurjutas Euroopa Liidu kallal sellega, et talub oma liikmesriigis sellist "natsimeelsust". Tegelikult oli see ja ka üldse Venemaa kesktelevisiooni uudissaated päris tänuväärne materjal nendele, kes püüavad aru saada Moskva välispoliitilistest hoiakutest. Vist ei läh...
Lisateave