Eesti välispoliitika vajab mõttekodasid

Alates eilsest on Eesti välispoliitiline mõttekeskkond taaskord rikkam ühe väljaande poolest. Ilmus esimene number ajakirjast "Maailma Vaade". Tegemist on Euroopa Rahvapartei toetusel neli korda aastas ilmuma hakkava üllitisega, mille eesmärgiks on aidata kaasa meie koduse välispoliitilise arutelu elavdamisele ja rikastamisele.

Kellel huvi ajakirjaga lähemalt tutvuda või ka kaastööd teha, võtke ühendust toimetusega (anneli.kivisiv@irl.ee). Ajakirja peatoimetajaks on Mart Helme.

Minu artikkel "Maailma Vaate" esimeses numbris on pühendet Eesti välispoliitiliste mõttekodade arendamise vajalikkusele. Kuna ajakirjal puudub hetkel oma kodulehekülg, siis toon selle artikli siinkohal täies mahus:

"Eesti on jõudnud aega ja seisu, kus on hädavajalik teha tõsine inventuur meie välis- ja julgeolekupoliitilises tööriistakuuris. Varsti pea kolmeaastane kogemus Euroopa Liidus ja NATOs on päramine aeg tajumaks, et meie rahvuslike huvide kaitse edasine edukus sõltub meie endi võimest näha maailma avaramalt ning olla osavõtlikum küsimustes, mis ei käi tingimata kokku meie vahetute huvidega.

Eriti aktuaalne on see küsimus ajal, kui Euroopa Liidus pole just kõige kergemad ajad. Äsjane laienemine Bulgaaria ja Rumeenia võrra surub ühendust tõsise valiku ette: kas jätkata ekstensiivset arengut (loe: laienemine) või pöörata kõik jõupingutused sisemise otsustusmehhanismi paremaks töölerakendamiseks.

Saksamaa eesistumine on rõhumas just viimasele suunale ning arvata võib, et Euroopa Liit ei pruugi enne laieneda, kui sisemiselt on Nice’i lepingust edasi liigutud.Just sellises olukorras muutub eriti oluliseks ja tähelepandavaks liikmesriikide panus.

Eestil on siin palju võita, aga ka kaotada. Senine kogemus kinnitab, et Eestil on läinud korda suhteliselt valutult ja kiirelt sulanduda Euroopa otsustusprotsessi. Hästi toimib koostöö valitsuse ja parlamendi vahel. See on hea pinnas uue sammu astumiseks.

Eesti eesmärgiks sellel uuel arenguetapil peaks kujunema usaldusväärsuse, tõsiseltvõetavuse ning osavõtlikuse kasvatamine Euroopa ühispoliitikate, antud juhul välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel.

Et siin kaugemat eesmärki parimal moel saavutada, ei piisa üksnes keskendumisest meie vahetutele huvidele. Ehk siis teiste sõnadega on küll oluline jätkata reformitoetust lähinaabruses nagu Georgias, Ukrainas ja Moldovas, kuid samas tuleb hakata kohandama ennast ka mõttega, et peame suutma hakkama andma sisendeid teistel Euroopa Liidule olulistel teemadel.

Euroopa Liidu välisministrite kohtumistel võtavad tavapäraselt suure osa tähelepanust teemad, millega Eestil on siiani olnud väga minimaalne või katkendlik kokkupuude. Need puudutavad eeskätt rahvsuvaheliste suhete suurimaid mõjutajaid nagu sündmused Lähis-Idas või Kagu-Aasias, aga ka Aafrikas, mis on Euroopa Liidu doonorabi suurim sihtpiirkond.

Mõistagi ei suuda Eesti kunagi saavutada suurriigile kohast võimekust ja haaret, kuid samas tuleks olla suuteline kasvõi ligilähedaselt sellelegi lähenemisele, mis on meie lähimatel naabritel Põhjalas. Üksi teadmine, et Eestil tuleb varem või hiljem (praegu 2018) olla Euroopa Liidu eestvedaja, sunnib meid pisutki pingutama oma teadmiste ning kohaloleku suurendamiseks olulisimates sõlmküsimustes.

Tõsi, ei saa öelda, et tehtud poleks midagi. Eesti osalemine NATO missioonil Afganistani tulises lõunaprovintsis Helmandis on hea näide sellest, et suudame ka kaugemal kohanduda alliansile tähtsate strateegiliste valikutega. Iraagi missioon, olgugi et erinev Afganistani omast, viitab samale võimekusele.

Kaitsekoostöö näited veenavad, et Eesti on võimeline avardama julgelt oma strateegilist mõtet ning visiooni. Mõistetavalt on diplomaatilises tegevuses seda raskem saavutada ning tulemused on märgatavad alles aastate pärast.

Seepärast ongi oluline strateegilise vaate avardamisega alustada võimalikult vara. Ressursiplaneerimine ei peaks keskenduma üksnes küsimusele, kus ja millal avada uus saatkond, vaid ka sellele, millisel teemal ja suunal soovime suurendada oma võimekust Euroopa ühispoliitikate kujundamist silmas pidades.

Siin on väga oluline komponent sisemise analüüsivõime oluline kasvatamine. Seda nii välis- kui kaitseministeeriumis, aga ka iseseisvate ajutrustide näol. Vaid tihe ja kompetentne ideedesõel annab suurtes valikutes parima tulemuse.

Välis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevad mõttekojad on Eestis alles oma tee alguses. Eelmisel aastal riigi abiga loodud Rahvsuvaheliste Kaitseuuringute Keskus on hea näide sellest, kuidas üks tulevikuasutus käivitada. Loodetavasti saab juba lähemal ajal samasuguse toe aastaid suuresti vaid formaalselt eksisteerinud Eesti Välispoliitika Instituut ja teised mõttekojad.

Loomulikult pole ka siin meie ressursid, eriti inimeste näol, piiramatud. Küsimus pole mõistagi mõttekodade arvukuses, vaid nende võimes olla ideedegeneraator nii Eesti kui ka rahvusvahelises debatis. See on suur potentsiaal meie tõsiseltvõetavuse kasvatamisel, mida me pole veel kaugeltki suutnud kasutada.

Siin on muuseas oluline roll mängida riigil. Riigikogu väliskomisjonis on näiteks muutunud viimase kolme aasta jooksul tavaks tellida mõttekodadelt analüüse ning arvamusi, et aidata kaasa poliitikate kujundamisele. See omakorda sunnib ka ajutruste suuremale pingutusele ning enesearendamisele.

Samas võiks järgmiseks sammuks olla Põhjala regioonis asuvate mõttekodade ning poliitikute parem omavaheline koostöö, mis lõpptulemusena võib kasu tuua kõigile osapooltele. Nii on paremini võimalik jaotada ja luua teadmist, mis võib kaasa aidata kogu regiooni välis- ja julgeolekupoliitiliste huvide edendamisel.

Lõpetuseks ei saa mainimata jätta, et ka käesoleva ajakirja näol on tegemist ühe olulise sammuga meie välispoliitilise mõtte edendamisel."

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kas see ajakiri poelettidele ei jõuagi?
Marko Mihkelson ütles …
Minu teada tõesti see esialgu müüki ei jõua. Kuid see ei tähenda, et 10 000ne tiraazh jääks lattu kopitama. Nagu tean, eesmärk on seda levitada läbi raamatukogude, koolide ja muu võrgustiku.
Anonüümne ütles …
levita seda palun ka minu võrgustikku:)

KT
Anonüümne ütles …
hr Marko,

"Seepärast ongi oluline strateegilise vaate avardamisega alustada võimalikult vara. Ressursiplaneerimine ei peaks keskenduma üksnes küsimusele, kus ja millal avada uus saatkond /---/"

see tõdemus sekundeerib hästi Kadri Jõgi 'fenomenile', mille puhul võime ühiselt tunnustada nii tema keeleoskust kui first hand kogemust sihtregioonis elamise eest.
jah, meie ressursid ei ole piiramatud; jah, me võiksime tulemuslikumalt kasutada ressursiplaneerimist: sada protsenti nõus.

kui asi jõuab aga praktikasse, võivad arengud üllatada. väike isiklikumat sorti näide: taotlesin eelmisel aastal Kristjan Jaagu programmist tasemeõppe toetust magistriõpingute viimaseks aastaks. teen kraadi Hiina Vabariigis spetsialiseerumisega Global Governance.

olukorras, kus eesti keeles puudub vastav termingi, sain eitava rahastusotsuse muuhulgas tõdemusega, et kui uurida Hiina suhtumist Euroopa Liitu, ei pea seda tingimata Hiinas tegema: Soome sobib samahästi oma 'Põhja dimensiooniga'.

eelnev ei ole kirjatükk teemal 'elu on raske', vaid pigem katse küsimaks: kuidas täita volinik Kallasegi soovitust tegutseda efektiivsemalt RVOde juures meie enda hariduspoliitika kontekstis?
nüüd detsembris Euroopa Komisjoni istungil käies uurisin Eesti ja Hollandi kolleegidelt naljaga pooleks, kas prantsuse keele asemel õpitakse ministeeriumites ehk juba hiina keelt ;)

tervitustega Kaug-Idast,

Leelo M. Umbsaar

p.s. kui tegemist ei ole tulundusprojektiga, võiks ajakirja pdf-ina ehk netti riputada?
Marko Mihkelson ütles …
Leelole: Sinu lugu on ju tegelikult veenvaks kinnituseks sellele, et meil on veel väga palju kitsast ja umbset mõtlemist. Kuid usun siiski, et olukord ise sunnib vaadet avardama ja seeläbi ressurssi julgemalt kasutama. Mis hiina keelde puutub, siis juba eelmisel aastal pakkusin välja, et tosina aasta pärast (oletuslikult meie eesistumine ELis) võiks meie valitsuses olla inimene, kes mõistaks hiina keelt:)
Anonüümne ütles …
Leelo, kus Sa siis kokkuvõttes õpid - Hiina Vabariigis või Hiina Rahvavabariigis? Õigemini, mis see esimene riik tänapäeval endast kujutab? Taoyuan peaks ikka Mandri-Hiinas olema. Teades, kui karm Hiina valitsuse lähenemine sellele küsimusele on, siis huvi pärast küsin.

Aga hiina keelt puudutava teema puhul tooks välja huvitava arengu Inglismaalt, kus on ennegi Hiinaga seonduvalt ühtkoma teist huvitavat juhtunud. Inglise leht Times korraldas lugejatele hiina keele õppenädala, mille jooksul muidugi püütakse lihtsalt hiina märkide müstilisust kummutada, öeldes, et puu märk ongi ju puu ja inimene ongi ju inimene - see on piktogrammiline osa märkide süsteemist. Lahe jah alguses. Hiljem aga selgub, et on tuhandeid sõnu, mida ei saa kuidagi piltlikult kujutada. Ja müstilisuse saaga jätkub.
Anonüümne ütles …
to Marko:

tänan Teid vastuse eest, see oli positiivne üllatus (eelkõige vastamise kiirus).

miks ma selle RVO teema sisse tõin, on tegelikult ÜRO, mitte niiväga siseriiklik poliitika (ning miks mitte ASEAN, ASEAN+3, APEC, Śanghai Koostöönõukogu jms arengute jälgimine).

üht-teist meil Eestis ikka toimub ka. suhted, tundub, arenevad Hiina RVga suisa tormiliselt, vaadates kasvõi kahepoolseid kõrgetasemelisi visiite. kui mina olin eelmisel suvel 2.5 kuud Taipeis valitsuspraktikal vaid omal initsiatiivil ja eelarvel, siis Peking kutsus nende kulu ja kirjadega ühe MKMi ametniku eelmise aasta lõpus kuuks ajaks enda juurde õppevisiidile. suurepärane!

sest küsimus ei ole ju vaid keeles. simplified chinese peaks igale nutikale inimese jõukohane olema omandada, ja Tallinnas on seda võimalik üsna hõlpsalt hiinlastega praktiseerida. ent kui vaid keel oleks võti, piisaks koostööst Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liiduga ;)

olulisem, mida raamatust ei õpi ega koolitusel omanda, on hiina mentaliteedi tundmine. nii nagu kunagi oli nõukogude mentaliteet..? hindamatu kogemusega on tudengid, ärimehed ja erinevad 'misjonärid', kellel vahetu kultuurikontakt.

neid inimesi polegi nii vähe, ja Peking on ka üsna lahke stipendiume jagama. kui me tulemust tahame (jah, vaid kahe viisaastaku pärast võtame brittidelt ELi eesitumise üle, kus mitte vaid external competitiveness on prioriteet vaid Teie pooltki südant valutatav ühtne energia- + välis-/julgeolekupoliitika), peaksime kindlasti sisse viima vähemalt
(a) civil cervant exchange. nägin seda Taipeis Austraalia valitsusega: lähetatud ametnik ei osanud isegi hiina keelt mitte. polnud probleemi! kahe kuuga sai ta süsteemi funktsioneerimisest hea pildi, kuna toimis pidev rotatsioon ameti piires;
(b) NIAS SUPRA taolise bilateraalse üliõpilasvahetuse/teadustegemise võimaluse. Eesti peaks lähiajal liituma selle 'kurikuulsa' Põhjadimensiooniga, nt Nordic NIAS Counciliga.
nii saame avada ukse horisontaalseks (ehk mittepolitiseeritud) multilateraalseks koostööks. Eesti ei suuda vaid siseriikliku strateegiaga riigieelarvest otsefinantseerida Aasiasuunalist (kus on ka Jaapan ja India) uurimistööd, see on üsna selge.

niiet mõtteid on. hiina keele oskamine on oluline, aga me peame jõudma 'parlamendi-/valitsusliikmeturismist' kaugemale (see ei ole halvustus, lihtsalt Hiina on nii siin- kui sealpool Taivani lahte rahvusvahelise suhtluse profiliigas ja ülikogenud propagandas).

hea oleks ka, kui VM nn Hiina lauaametnik roteeruks aeglasemalt ning oleks sisulisemalt Kaug-Idaga seotud; praegu katab üks inimene kogu selle suure ala + Lõuna-Aasia ja isegi Okeaania.. millises ülikoolis meil Ida-Aasia alal end üldse täiendada saab?

ning lõpetuseks: kas tohin küsida, mis sai väliskomisjonis Eesti välispoliitikadokumendist Hiina suhtes?

igaks juhuks väike 'disclaimer' ka: palun lugeda eelnev mõttearendus heatahtlikuks poolehoiuavalduseks. on nauditav, kui auditoorimiks on kaasamõtlev ja erudeeritud inimene. mina olen rahvusvaheliste suhete vallas alles algaja..

olge terved! kevad on kohe varsti kohal. meil juba on.

Leelo Maarja
Anonüümne ütles …
to Rein:

esmalt tänan täpsustava küsimuse eest nii haldusüksuse kui keele alal.

(1) uurisin algatuseks Google Earthiga, aga seal ei tulnud ühtki viidet nimetatud linnale. hiljem selgus ka, miks: nimelt on nende andmebaasis transkriptsiooniks T'ao-yuan! (hämmastav, vaat ülakoma peale ma tõesti ei tulnud, Tao-yuan pelga sidekriipsuga ei andnud tulemusi).

kui aga tavapärase Dr Internetiga konsulteerida, näeb Taoyuanile kahte vastet: nii Taivanis kui Mandri-Hiinas.

ametlikus suhtlemises järgin juristina one China poliitikat (konsensus saavutati ametlikult mõlema valitsuse vahel), sellest ka riiginimetus blogis. üldistatuna kasutan terminit Hiinamaa, kuna kultuur ja rahvus on üks. (analoogselt ei ole Venemaa veel Vene Föderatsioon, ega Inglismaa Ühendkuningriik)

muuseas, Chang Kai-Shek International Airport asemel on nüüd Taiwan Taoyuan International Airport.
niiet head nuputamist!

(2) hieroglüüfidest: nõustun Teiega Briti näite alusel täiesti. ka mulle hakkas ühes osakonnas juhataja lihtsamaid paberile vedama ja entusiasmiga vasteid tooma (puu, mets, päike jne).
kuulutasime need aga koos hiina keelt valdava kolleegiga kehvaks õppimise alguseks. milliseid mõtteid ma eelnevate sõnadega ikka väljendan?! (no ehk CAP* vallas ;)

õppisin pigem selgeks vajalikud lausekonstruktsioonid, mida kasutades saan end arusaadavaks teha. las üksikud terminid jääda kalligraafidele ;)

Pekingisse Xin Nain Kuai Le!,
Taipeisse Gong Xi Fa Tsai!,
Tallinnasse head uut aastat!

homsega on Koera-aasta läbi ka.

Leelo Maarja
_______
*Common Agriculture Policy
Marko Mihkelson ütles …
Leelole: tänud suurepäraste kommentaaride eest. Mis puudutab Hiina arutelu väliskomisjonis, siis loodetavasti tuleb selle juurde tagasi uus koosseis. Valimiskampaanias polnud mõtet sisuliseks minna. See vajab aega. Kuid kui õnnestub tagasi valitud saada, siis hoian Hiinat vägagin järjel ning nii Leelo kui Rein peaksite olema oodatud kaasamõtlejad.
Anonüümne ütles …
to Marko:

aitäh Teile tagasiside eest.

Eesti Hiina strateegia jõudis minuni sügisel VMist draftina, seepärast tundsin huvi dokumendi saatuse osas.

huvitav on jälgida paralleelseid arenguid ELis (taas mõeldes volinik Kallase soovitusele koondumiseks Brüsseli teljel):

(a) Komisjonis toimub suht tihe teemaarendus ja visiteerimine, kuna menetletakse mitut dumpingukaasust, ent üldine teadlikkus on üsna pinnapealne. kuid eks ma isegi kirjeldasin Hiinat oma 2004. a detsembrisõnavõtus Trooja hobusena..

(b) samas on veel aastal 2007 igal suuremal liikmesriigil nn rahvuslik Hiina realpolitik, väljendudes sisuliselt riikidevahelises konkurentsis (ning peale relvamüügiembargo ja tollimaksumäärade ei näe ma ka erilist ühendavat faktorit EL ühtseks lähenemiseks).
isegi Eurochambres pole siin suutnud sisulist alternatiivi pakkuda, tulles hiljuti välja vaid lühikese position paperiga.

soovin Teile rahulikku närvi järgnevaks kaheks nädalaks.
(kahju, et ma ise e-vailda ei saa: ärasõites ei pidanud vajalikuks ID-kaardi paroole kaasa võtta, aga uusi ei saa enam muidu, kui isiklikult Eestisse tulles..)

kõike paremat,

Leelo Maarja.
Marko Mihkelson ütles …
Leelole tänud heade soovide eest. Loodetavasti lähevad need kaks nädalat kiiresti ning ehk on võimalik siis uue hooga jätakata:) Kuid see sõltub ainult valijatest. Olgu. Päris huvitav on kuulda, kuidas Hiinast vaadatuna praegu Euroopa (ühis?)tegevus(etus?) silma paistab.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?