Külm sõda pole ajalugu

Venemaa presidendi Vladimir Putini eilne kõne ning sellele järgnenud diskussioon Müncheni julgeolekukonverentsil (Wehrkunde) on kahjuks korduma kippuvaks kinnituseks sellest, et Külm sõda selle kaasaegses tähenduses on võtmas üles uusi tuure.

Putini esinemine polnud üllatuseks nendele, kes jälgivad ning mõistavad Venemaal toimuvaid arenguid. Vastandumine eeskätt Ameerika Ühendriikidele ning läänemaailma väärtustele tervikuna on Kremli praegusele liidrile täielikult paratamatu.

See on otsati loomulik kaitse nende mõjude eest, mis võimaluse saades annaksid Putini loodud süsteemile surmahoobi. Soovitaks siin lugeda kasvõi näiteks Carnegie Moskva keskuse analüütiku Lilja Ševtsova hiljutist intervjuud raadjojaamale Vabadus.

Kui panna ritta kasvõi sellised Venemaaga seonduvad sõnumid või teemad kui polloonium 210 rünnak Londonis (Litvinenko mõrvamine); relvamüük Iraanile, Süüriale ja väidetavalt ka Hezbollah'le; demokraatias (Gruusia) ohu ning despootias (Valgevene) stabiilsuse nägemine; üldine surve naaberriikidele (sealhulgas Eestile); energia kasutamine poliitilise survevahendina; töö gaasikartelli loomise nimel; strateegilise relvastuse täiustamine (Topol M) ja nii edasi, siis võib kindlalt väita, et pärast Berliini müüri langemist pole Venemaa ja Lääne suhted on olnud nii halvad ja umbusklikud kui nüüd.

Lääs, eeskätt Euroopa Liit on tõsise valiku ees - kas finlandiseeruda (soovitan siin Mart Laari blogilugu hiljutisest Londonis peetud ajurünnakust) ning ühes sellega loobuda väärtuste rõhutamisest välispoliitikas või siis läbi ühispoliitika esitada Venemaale selge perspektiiv - strateegiline partnerlus pole võimalik ilma väärtusruumide kasvõi osalise kattumiseta.

Kuigi ma kardan, et tänases heaolust ning poliitilisest korrektsusest kohati mugavaks muudetud Euroopa Liidus seisavad poliitikud pigem majandushuvide ning näilise stabiilsuse eest, on siiski just praegu hea võimalus (kui mitte viimane) Venemaale oma ühtsust ja sirgeseljalisust demonstreerida.

Peagi ehk algavad kõnelused uue partnerlus- ja koostööleppe üle võiksid olla näiteks selliseks raamistuseks, kus Euroopa peaks välja tooma oma selge ühispositsiooni - koostöö Venemaaga ei anna häid tulemusi, kui meie väärtusruumid kaugenevad iga päevaga.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave