Rootsi välispoliitikal palju ühist Eestiga

Eilne välispoliitika debatt Rootsi parlamendis oli esimene kord, mil moderaadist välisminister Carl Bildt (pildil) oma seisukohti tutvustas. Tõsi, juba eelmise aasta lõpul pidas ta programmilise kõne Rootsi välispoliitika instituudis, kuid nüüdne kõne oli ikkagi valitsuse positsioonide esitamine Riksdagi ees.

Bildti seekordne esinemine oli süntees Rootsi välispoliitika prioriteetidest ning globaalsetest probleemidest. Kõne lõpus tõi Bildt välja Rootsi praeguse valitsuse kümme olulisemat välispoliitilist punkti, mis minu arvates suuresti kattuvad ka Eesti huvidega välispoliitikas.

Rootsi suurima opositsioonipartei, sotsiaaldemokraatide välispoliitika eestkõneleja Urban Ahlin kurtis eelmisel nädalal Tallinnas, et Bildt ise ning tema juhitud välisametkond pööravat liiga harva tähelepanu Venemaale.

Tõepoolest, kui detsembris peetud kõnes läks Bildt Venemaast vaikides mööda, siis eile ei jätnud ta teemat õhku. Tema seisukohad Nõukogude impeeriumi lagunemisest ning järelmõjudest leidsid tähelepanu ka Vene meedias.

Rootsi suursaadik Tallinnas Dag Hartelius, kes on minu teada ka selle blogi üks regulaarsetest lugejatest, käis hiljuti välja hea mõtte. Arvestades Eesti ja Rootsi välispoliitiliste hoiakute suurt kattuvust võiks näiteks ühendada jõudusid välispoliitiliste mõttekodade, nende analüüside ja poliitiliste otsustajate kokkuviimisel. Minu arvates väga hea mõte, mida peaks kindlasti edasi arendama. Ahliniga said mõned teemad juba läbi arutatud.

Muide, tuleval teisipäeval leiab Riigikogus aset selle koosseisu viimane välispoliitika täiskogu arutelu. Otseülekande teeb ka ETV. Loodan, et sellest ei kujune valimisüritus, vaid sisuline arutelu. Seda on valimiskampaanias siiani kõvasti nappinud.