Euroopa liidripuudus ja Prantsusmaa presidendiralli

Pole mingi saladus, et Euroopa Liit (aga laiemalt terve làànemaailm) vaevleb juba mònda aega tòsises liidrinappuses. Vàhegi suurema kaaluga liikmesmaades on poliitilised liidrid kas tòsise sisetule all vòi pole ise vòimelised veenvalt rahvusvahelisel tasandil poliitikat kujundama.

Nii Suurbritannia leiboristist peaministri Tony Blairi kui Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci puhul on kòigile ammu teada, et nende taandumiseni tipp-poliitikast on jàànud loetud kuud.

Hispaania ja Itaalia on sotsialistide juhtimisel jàànud selgelt varju. Ei Zapatero ega Prodi pole need figuurid, kes suudaks olla praeguses Euroopas initsiatiivi pakkuvad. Hispaaniaga sama kaalu omav Poola on kaksikute juhtimisel pigem kaotanud kui vòitnud usaldusvààrsust ja mòjujòudu.

Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil on ehk suurimad vòimalused vòtta praegu selgem liidripositsioon, eriti kui arvestada Saksamaa algavat eesistumist Euroopa Liidus. Samas ei anna tallegi kodune Suur Koalitsioon ning korporatsioonide survehuvid laiemat mànguruumi.

Seepàrast on Euroopa tulevikule vàga olulise kaaluga Prantsusmaal hoogu koguv presidendiralli. Pàrast sotsialistide eilset sisehààletust on enam kui kindel, et tuleva aasta 22. aprillil on presidendivalimiste esimeses voorus peakandidaatideks Segolene Royal (sotsialist) ja siseminister Nicolas Sarkozy (UMP).

Mida tàhendaks Prantsusmaale ja laiemalt Euroopale yhe vòi teise vòit, seda on veel vara òelda. Samas on kindel, et nii Prantsusmaa esimeseks naispresidendiks pyrgiv nelja lapse ema Royal kui hetkel ehk suuremaid edulootusi omav Sarkozy vòivad oluliselt raputada Prantsusmaa tarduma kippuvat positsiooni Euroope otsustevàljal.

Kommentaarid

Evelina ütles …
Huvitav kas ka Eesti on valmis naispeaministriks, voi veel parem, naispresidendiks? Arvamusi?
21 november, 2006 20:46
Ain Kendra ütles …
Arvan et on. Põhiküsimus polekski niivõrd see, kas mees või naine - vaid ikkagi kas isiksus või partei hüpiknukk. Ja et millise partei.
26 november, 2006 13:10
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave