Energiajulgeoleku raport: esimene vaatus

No nii. Esimene temperatuurikontroll on selleks korraks tehtud. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee istungil Pariisis oli täna esimest korda päevakorras minu raporti "Oht energia kasutamiseks poliitilise survevahendina" seletuskirja projekt.

Kiirelt lahti seletades on tegemist raportiga, mis algatati enam kui 20 ENPA saadiku poolt aasta algul pärast Vene-Ukraina gaasikriisi. Märtsis valis poliitikakomitee mind Euroopa Rahvapartei esindajana selle raporti kirjutajaks. Sellest ajast peale olen ennast päris pingsalt teemasse sisse töötanud, külastades raporti ettevalmistamiseks ka Poolat, Georgiat, Ukrainat, Venemaad ja OPEQi peakorterit. Tuleval nädalal tuleb veel korraks käia Moskvas.

Raporti üldine sisu (kahjuks ei saa selle täistekstile veel viidata, kuna paber töös ja kinnine) on kajastus olulisimatest arengutest energiajulgeoleku vallas Euroopa Nõukogu liikmesriikides (neid kokku 46) ning nendest ohtudest, mis eeskätt energia importijaid võib ees oodata.

Probleemid puudutavad nii Euroopa kasvavat energiasõltuvust, Venemaa investeerimispuudulikkuse tõttu võimalikku energiadefitsiiti, energiatarnete sidumist poliitilise või majandusliku survega, Euroopa ühtse energiapoliitika võimalikkust ja kujundamist.

Nagu võis eeldada, võttis kõige teravamalt teema kohta sõna Venemaa esindaja, seekord Leonid Slutski. Ta oligi ainus omade hulgast, kes täna Pariisis kohal oli. Slutski terav kriitika (peaasjalikult keskendus ta numbritele, mitte sisule) aga veenab, et raport on õigel teel. Samas ootasin kolleegidelt pisut sisukamat arutelu. Soome sotsiaaldemokraadist saadik ei osanud midagi muud öelda, kui vaid seda, et loota Euroopa ühtsele energiapoliitikale on mõttetu.

Vaatamata Slutski katsele raporti ettevalmistamist pidurdada, jäi tema ettepanek tähelepanuta. Eks vaatame, mis edasi saab. Igatahes on lootus, et juba jaanuari lõpul peaks raport jõudma Strasbourgis suurde saali heakskiitmisele. Selleks tuleb aga läbida raporti kinnitamise teine vaatus veidi vähem kui kuu aja pärast, 11. detsembril Bakuus. Koht on igatahes päris sümboolne.

Kommentaarid

Rudolf ütles …
Vist tänane Daily Telegraph tsiteerib Solanat, kelle arvates püüab Vene tekitada nn. gaasi OPEC-it, kuhu kuuluksid peale Alzheeria, Turkmeenia jt. Solana viitas ka muutustele Alzheeria seadusandluses (rahvuslik gaasikompanii enamusosalus). Mulle tundub, et Moskva on pigem mures oma gaasivarude vähenemise pärast. Küsimus on: Kas gaas on Vene jaoks esmajoones poliitiline survevahend või on esiplaanil kommertshuvid. Kindlasti on mõlemat, kuid mis toimib katalüsaatorina?
14 november, 2006 20:29
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave