Marko Mihkelsoni blogi

Aasta on taas oma ringiga täis saamas ning aeg on teha tavapärane tagasivaade maailma suursündmustele. Mis seal salata, mida aasta edasi, seda keerulisem on valikut teha. Juba kolmandat aastat järjest olen sunnitud tõdema, et rahvusvaheline julgeolek on tõsise surve all ning pigem on oodata ka eeloleval aastal pingete või konfliktide kasvu. Eestil koos oma liitlastega ei tule lihtsam aasta. Islamiäärmusluse levik ning Venemaa agressiivsuse püsimine on vaieldamatult kogu Euroopale suurimad ja pikaajalised ohuallikad. Venemaa sekkumine Süürias ja konflikt Türgiga . Venemaa on olnud Süüria režiimi kauaaegne toetaja. Augustis otsustas Moskva minna appi Assadile, muutes sellega koos Iraaniga Süüria kodusõja rahvusvaheliseks konfliktiks. Vene ründelennuki allatulistamine Türgi õhujõudude poolt vaid laiendas konflikti ulatust, tuues mängu väga terava vastuseisu Venemaa ja NATO ühe tugevaima liitlase vahel. Moskva mängib väga riskantset mängu, lootes Lääne nõrkusele ning islamimaailma s...

Kes ei mäletaks või ei teaks Edgar Savisaare tuntud raadiopöördumist 1990. aasta mais, kui interrindelased korraldasid Moskva mahitusel provokatsiooni Toompea lossi juures. 25 aastat hiljem on olukord justkui peapeal. Keskerakonna värskevana esimehe esinemine Tondirabas tekitas palju küsimusi, sealhulgas ka selle – miks ikkagi Savisaar nii sügavalt oma kodumaad põlgab? Tegelikult ei ole ju küsimus üksnes Savisaares ja tema reveranssides oma valijatele Lasnamäel. Viimasel ajal on üldse tunnetada tõsist survet Eesti identiteedi ja julgeoleku põhialustele. Viisil, mida me pole kohanud Laulvast revolutsioonist saadik. Eestit ei ründa täna mitte keegi peale meie endi. Ma ei kuulu nende sekka, kelle meelest on olemas üks ja ainumas tõde. Kuid ühe rahva identiteet ning ruumikuuluvus on miski, mis on kujunenud ühe inimese tahtest sõltumata ning põlvkondi ületades. Mitmed meie avaliku elu tegelased on erinevatel kaalutlustel ning põhjustel oma hiljutiste esinemiste kaudu süstinud ...

Venemaa ja Iraani avalik sekkumine Süüria kodusõtta on muutnud selle rahvusvaheliseks konfliktiks, millel võivad olla väga kaugeleulatuvad mõjud maailmapoliitikale. Moskva ja Teherani ühiseks eesmärgiks on päästa Süüria president al-Assad ning sundida samas USA ja teised lääneriigid Lähis-Idas taanduma. Iseenesest pole toimuvas midagi üllatavat. President Putin teatas juba aastaid tagasi, et tema strateegiliseks eesmärgiks on Venemaa kui iseseisva globaaljõu positsioonide taastamine. Selle saavutamiseks on mõistagi vastassseis Ameerika Ühendriikide ja tema liitlastega vältimatu. Seda nii Venemaa vahetus naabruses kui ka näiteks sellises mõjuderägastikus nagu Lähis-Ida. Moskvas tunnetatakse, et Lääne liidrid on liiga ujedad või varasematest konfliktidest väsinud jõudu kasutama. Seetõttu püüab Venemaa ära kasutada president Obama otsustamatust ja Euroopa peataolekut ning täita seda vaakumit, mida sõda Süürias pakub. See on märgiline ka põhjusel, et sellist sõjalist sekkumis...

Pagulasküsimused tekitavad täna kirglikke arutelusid üle kogu Euroopa. Selleks on ka põhjust. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on Euroopa Liit täna maailmas suurima migratsioonisurve all ning kõige ohtlikum piirilõik asub Vahemerel. Kõigi eelduste kohaselt võib seesugune olukord väldata mitmeid aastaid kui mitte aastakümneid. Siseprobleemide süvenemise vältimiseks peab Euroopa Liit olema suuteline ellu rakendama senisest jõulisemaid meetmeid eeskätt põgenikevoo tekkepõhjuste leevendamiseks. Ainuüksi arenguabi vahendite parem ja sihipärasem kasutamine võimaldaks Euroopa Liidul pakkuda lahendusi kriisiriikide siseolukorra stabiliseerimiseks. Väga oluline on suurem rahvusvaheline koostöö, sealhulgas regionaalsete ühendustega nagu Aafrika Liit või Araabia Liiga. Samas on selge, et kui näiteks Liibüa jääb veel pikemaks ajaks lagunenud riigiks, siis migratsioonisurve Itaalia ja Kreeka lõunarandadele ei kahane. Erinevatel hinnangutel ootab Põhja-Aafrikas iga päev võimalust Eur...

The issue of refugees is being debated heatedly across Europe today. And with good reason. International studies have shown that the European Union is facing the severest pressure from migration in the world right now and that the riskiest stretch of border is that running across the Mediterranean Sea. In all likelihood, the situation will remain unresolved for years, if not decades. In order to avoid an aggravation of internal problems, the European Union must be able to implement more forceful measures than so far, mostly in order to mitigate the reasons behind the influx of refugees. A more efficient and purposeful use of development aid resources would be a step towards allowing the Union to come up with solutions for stabilising the internal situation. Wider international cooperation, including with regional associations such as the African Union or the Arab League, will play an extremely important role. At the same time, it is clear that if Libya, for example, should fa...

Isamaa ja Res Publica Liidul pole täna kuigi lihtsad ajad. Nii Riigikogu valimised kui sellel nädalal Pärnus lahvatanud liikmehõive skandaal on andnud selge signaali - me vajame väga põhjalikku sisemist muutust. Meil pole enam mitte kuhugi taganeda. Muutus ja uus algus peab sündima juba sellel laupäeval erakonna suurkogul Tallinnas. Ja kui seda ei juhtu, võivad meedia karmid prognoosid ka tõeks osutuda. Suur läbikukkumine Riigikogu valimistel ning erakonnasisest usaldust lõhkuvad sisemanipulatsioonid on viinud meie maine väga ohtlikkusse madalseisu. Põhjuseid on kindlasti erinevaid, kuid mina pean kõige olulisemaks probleemiks erakonna senist juhtimist. Kuidas saab usutavalt rääkida avatusest, demokraatiast ja Eestit edasiviivatest sammudest erakond, kus otsuste tegemine on sageli olnud arusaamatu, kus võimust hoitakse kümne küünega kinni ning kus üksikute seas levib arvamus, et nad on asendamatud. Samas, kus meil on erakonnas kümneid ja sadu väga tuntud ja andekaid i...

Viimasel ajal ei möödu meedias päevagi Vene ohtu meelde tuletamata. Pole kahtlust, et meie julgeolekuolukord on muutunud. Tõesti, dramaatiliselt. Berliini müüri langemine ühendas küll Euroopa, kuid Venemaad see vaid riivas. Külm sõda lõppes lõpuni sõdimata. Nüüd oleme jätkusõja alguses. Venemaa tahab “oma” tagasi. Kas Lääs nõustub uue Jaltaga? Lääneriikidel pole juba ammu olnud nii palju erinevaid väljakutseid kui täna. Tuumariik Venemaa on nendest ohtudest küll ehk kõige tõsisem, kuid meid ja meie liitlasi häirib mõistetavalt ka islamiäärmusluse kiire levik, Aafrikast ja Lähis-Idast lähtuv migratsioon Euroopasse, demograafiline ja sotsiaalne surve majandusele. Lõppeks on Lääne suhteline mõju maailmas kahanemas, mis teeb väliste väljakutsetega hakkamasaamise arvatust raskemaks. Globaalse konkurentsi kiire kasv eriti viimasel kümnendil, sealhulgas nii Hiina rahvusvahelise positsiooni tugevnemine kui Venemaa agressiivsuse tõus, asetab lääneriikide ette tõsise...

Russia’s aggression against Ukraine and Estonia’s transformation into a border country of the free world requires more active and determined foreign policy activities. Estonia’s defense capability is not complete without smart diplomacy. It is therefore crucial to boost significantly the resources for executing foreign policy, increasing the Ministry of Foreign Affairs’ share of funding to at least 1 percent of the total state budget in coming years. February marked 70 years since the event that largely set the foundations for the world order after World War II. At the Yalta Conference, the then allies – the United States, the Soviet Union and the United Kingdom – decided to establish a system of international relations based on the United Nations to avoid new major disasters in the future. It cost the division of Europe, and the central issue was the fate of Poland. One of the participants in the Yalta agreement, Winston Churchill, said at the time: “Poor Neville Chamberlain b...

Venemaa agressioon Ukraina vastu ning Eesti muutumine vaba maailma piiririigiks nõuab meilt senisest aktiivsemat ning sihikindlamat välispoliitilist tegevust. Eesti kaitsevõime pole täiuslik ilma targa diplomaatiata. Seepärast on eelolevatel aastatel oluline tuntavalt kasvatada ka välispoliitika teostamiseks ettenähtud ressursse, tõstes välisministeeriumi rahastamise osakaalu vähemalt ühele protsendile riigieelarve kogumahust. Veebruaris möödus 70 aastat sündmusest, mis suuresti pani aluse Teise maailmasõja järgsele maailmakorraldusele. Jalta konverentsil otsustasid toonased liitlased Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia rajada Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil põhinev rahvusvaheliste suhete süsteem, et vältida tulevikus uusi suuri katastroofe. Selle hinnaks sai Euroopa jagamine, kusjuures keskseks küsimuseks oli Poola saatus. Jalta kokkuleppe üks osalisi Winston Churchill ütles toona: „Vaene Neville Chamberlain uskus, et võib usaldada Hitlerit. Ta eksis....