Türklane, ukrainlane ja islandlane

Mis ühendab neid kolme. Tegelikult on asi lihtne. Viimane nädal pakkus päris huvitava võimaluse vahetute kohtumiste kaudu hoomata paremini Türgis, Ukrainas ja Islandil toimuvat. Kõik kolm riiki on meie välispoliitikas väga olulisel kohal.

Kõigepealt Türgist. Esimest korda üldse meie kahepoolsete suhete ajaloos oli sel nädalal Eestis visiidil Türgi parlamendi Euroopa Liid asjade komisjon eesotsas selle esimehe, endise välisministri Yasar Yakisega. Ta on olnud ka Türgi suursaadik NATO juures, Saudi Araabias ja Egiptuses. Kohtumistel rääkisime nii Türgi ühinemiskõnelustest Euroopa Liiduga, Türgi sisepoliitikast kui ka välispoliitikast. 

Eesti ja Türgil on tõepoolest suurepärased suhted. Samas on siiski kaubavahetuses veel küllaga arenguruumi. Seejuures oleks väga heaks täiendavate võimaluste loomiseks Turkish Airlines'i tuleks meie turule. Türgi president lubas juba selleks kevadeks otselendu Tallinna ja Istanbuli vahel, kuid see on paraku edasi lükkunud. Türgi kolleegid lubasid kõik omalt poolt panustada selle tähtsa õhusilla loomiseks. Otseühendus Istanbuliga avaks meile paremini nii Türgi kui ka laiema Lähis-Ida.

Türgi kolleegid olid veel eriti huvitatud meie e-lahendustest ning sellega seonduvatest avaliku ja erasektori koostööst. Loodetavasti andis see visiit veelkordse panuse meie kahepoolsete suhete edendamisele. 

Samal ajal Türgi delegatsiooniga oli Tallinnas Ukraina peaminister Mykola Azarov. See oli esimene kord viimase 14 aasta jooksul, mil Ukraina peaminister väisas Eestit. Seejuures oli Azarovi puhul ka väga emotsionaalne side. Nimelt ulatuvad tema esivanemate juured Laiusele Jõgevamaal. Lõunasöögil Ene Ergmaga tunnistas Azarov ise, et oma pedantsuse ja korraarmastuse juured pärinevad ilmselt tema eesti verest.

Aga sisulisemates küsimustes oli Ukraina peaminister samuti väga huvitatud Eesti e-lahendustest, mis aitaksid kaasa Ukraina haldussüsteemi läbipaistvuse suurendamisele. Samas oli ta väga kriitiline Oranži revolutsiooni tõusulainel riigi etteotsa saanud poliitikute suhtes. See viimane polnud mõistagi üllatus, sest Ukrainas on pärast president Janukovitši võitu paljud varasemad seisukohad ümber muudetud. Kahjuks on kõige nähtavam muutus toimunud sõjalis-strateegilises plaanis ning lähitulevikus muutub üheks peaküsimiseks Ukraina energiasektori saatus. 

Igatahes lubas Azarov aidata kaasa Kiievis  meie eesti kogukonna tegevuseks vajalike ruumide leidmisel. Ta jättis sõnapidaja mulje. Eks siis peagi näha ole, kas ja kuidas see ka täidetakse. 

Reedel sain aga koos kolleegidega kokku Islandi välisministri Össur Skarpheðinssoniga (pildil), kes oli Eestis käimas kahepoolsel visiidil. Väga selge jutuga endisest kalurist välisminister andis põhjaliku ülevaate Islandi Europürgimustest. Tema hinnangul on kõige keerulisem mõistagi kalanduse ja põllumajanduse valdkond. Samas to lootis, et peagi algavad läbirääkimised annavad rahuldava tulemuse ning Island on peagi otsustava referendumi lävel. Hetkel toetab riigi ühinemist Euroopa Liiduga umbes 60 protsenti islandlastest. See number võib olla aga kergesti mõjutatav.

Välisministri arvates on Islandil võimalik Euroopasse kaasa tuua kolm teemavaldkonda, kus neil jagub teistest rohkem kogemusi: kalandus, maasoojuse parem ärakasutamine ning Arktika küsimused. Kindlasti on neid veel, kuid selge on see, et Islandi liitumine oleks kogu põhjalale väga heaks signaaliks. Loodetavasti saab sellest uue innustuse ka Norra. Kuid ärgem rutakem ajast ette.

Uus nädal toob aga uued kohtumised. Nendest huvitavamaks kujuneb kindlasti Oxfordi lähedal asuvas Ditchley fondis toimuv kinnine seminar teemal "Euroopa Liit ja Venemaa". Kuid sellest juba lähemalt ehk otse Inglismaalt.